Imar Yacine Koutchoukali on usuteaduskonna doktorant, kes esindas Tartu Ülikooli aprilli lõpus toimunud Coimbra grupi doktorantide kolme minuti loengu konkursil.

Coimbra grupp on Euroopa vanimate ülikoolide ühendus, kuhu on 2003. aastast alates kuulunud ka Tartu Ülikool. Ühendus korraldab igal aastal võistluse, kus noortel teadlastel tuleb kolme minuti jooksul rääkida võimalikult selgelt ja kaasahaaravalt oma teadustööst. Selleks, et leida rahvusvahelisele võistlusele TÜ esindaja, korraldatakse siinne eelvoor. Tänavu võitis selle Hollandist pärit Imar, kes on viimased kuus aastat elanud Eestis.

Imari doktoritöö räägib Lõuna-Araabia keelele ja kultuuri mõjust varases islamis. Umbes 7. sajandil pärast Kristust jõudsid esimesed moslemid praeguse Jeemeni aladele. Nad viisid sinna nii uue usu – islami – kui ka uue keele – araabia keele. Eest leidsid nad mahajäetud paleed, kindlused, templid ja hauad. Iidsetel müüridel nägid nad tuhandeid raidkirju tundmatus keeles. Imari sõnul võis neile näida, nagu oleks eelmiste asukate kadumisest möödunud terve igavik, kuid tegelikult olid Lõuna-Araabia tsivilisatsioonid hävinud vaid sajand varem – mõni aastakümme enne prohvet Muhamedi sündi.

imar_erakogu.jpg

Imari doktoritöö räägib Lõuna-Araabia keelele ja kultuuri mõjust varases islamis. FOTO: erakogu

Jeemen oli enne islami tulekut olnud sajandeid Araabia tsivilisatsiooni keskus. Oma doktoritöös tahabki Imar teada, millised muutused toimusid Lõuna-Araabia ühiskonnas vahetult enne ja pärast islami tulekut. Kuna otseseid allikmaterjale ei ole, siis on ta sunnitud kasutama kaudseid – näiteks islamieelseid raidkirju, mis on kirjutatud nn vana Lõuna-Araabia keeltes, mis on küll araabia keele sugulaskeeled, aga siiski sellest võrdlemisi erinevad. Raidkirjad on enamjaolt digiteeritud, seega ei ole uurimistööks materjali hankimine eriline probleem. Peale raidkirjade kasutab Imar hilisemate moslemi ajaloolaste, õpetlaste ning rändajate raamatuid ja kirju ning ka praeguste Jeemeni araabia murrete kirjeldusi

Nende allikate põhjal võib teha mitu olulist järeldust. Näiteks kasutas islamieelne rahvas täpselt sama sõnavara, millega hilisem koraan ja islami kogukond kirjeldas jumalat. Need näitavad ka, et islami saabudes hävis kohalik kirjakultuur täielikult. Aga samas on teada, et need keeled jäid suulisesse kasutusse veel sajandeid hiljem ja nende jälgi on ka tänapäevases Jeemeni araabia keeles.

Imari doktoritöö näitab, et tema uuritavat ajastut iseloomustas ühelt poolt muutus, aga teisalt ka püsivus: muutus seetõttu, et kirjakultuuri hävimine eeldab tohutult suurt ühiskondlikku katkestust, püsivus aga seepärast, et varem käibel olnud keeled jäid veel sajanditeks kestma. Selle põhjal võib järeldada, et islami teke ei olnud järsk, vaid pikk protsess, mis võttis aega sadu aastaid. Imari sõnul aitavad lingvistilised andmed mõista ajastut, millest meil alles hakkab teatud arusaam kujunema.

Oluline on tema uurimistöö seetõttu, et kuigi islami alguslugu on hästi kirjeldatud, on see suurel määral müüt ja tegelikult ei teata, millises sotsiaalses kontekstis islam tekkis. Kuna see on suuruse poolest maailma teine religioon, võiksime Imari arvates selle tekkelugu paremini teada. Ta loodab, et tema doktoritöö tekitab inimestes huvi islami vastu. „Mulle tundub, et meil on hästi stereotüüpne lähenemine islamiusule, aga see on tegelikult nii mitmekülgne religioon,“ sõnab Imar, kelle isa oli moslem, aga kes ise usklik ei ole.

Eestisse sattus juhuslikult

Imar on viimased kuus aastat elanud Eestis, aga tema siia sattumine ei ole üldse seotud ülikooliga. Sündinud on ta Hollandis. Kord kutsus tema Belgia sõber teda kaasa Viljandi pärimusmuusika festivalile. Imar oli juba varem Eestis käinud – kahel veebruarikuu päeval –, kuid siis ei olnud talle kustumatut muljet jäänud. Suvisel Viljandi folgipeol meeldis talle aga sedavõrd, et ta otsustas pärast festivali veel kaks nädalat üksinda mööda Eestimaad ringi rännata.

Pärast reisi oli Imar vahetusüliõpilane Pariisis, kus ta õppis araabia ja pärsia keele kõrval ka eesti keelt. Hollandisse naastes kuulis ta, et üks tuntud araabia keele teadlane asus tööle Tallinna Ülikooli. Kuna Imar tahtis Eestit rohkem tundma õppida, kandideeris ta Tallinna Ülikooli magistrantuuri ja kolis Eestisse.

Peale selle, et tänu Viljandi folgile leidis Imar tee Eestisse, on muusika tema jaoks ka muidu väga olulisel kohal. Lapsena laulis ta kirikukooris ja kasvas üles muusika keskel. Praegu ootab ta kannatamatult koroonapiirangute leevenemist, et saaks uuesti koorilaulu juurde naasta. Eesti koorimuusikas on tema lemmikud „Mu isamaa on minu arm“ ja „Kuldrannake“. 2014. aastal käis ta isegi laulupeol. „See oli väga liigutav ja mulle meeldis, et see on isamaalisus ilma vihkamiseta,“ ütleb ta.

Tulevikus tahaks Imar Eestisse jääda, sest siin ei ole väga palju arabiste ja tal on huvi araabia keele temaatikaga edasi tegeleda. Ent ta tunneb ka tänulikkust siinse ühiskonna ees. „Ma olen teadlik sellest, et Eesti riik ja ühiskond on minusse ja minu haridusse panustanud. Kui ma saan võimaluse ühiskonnale midagi tagasi anda, siis kasutan seda võimalust hea meelega ja jään Eestisse,“ ütles Imar.

Vaata Imari ingliskeelset etteastet TÜ eelvoorus UTTV-st.