01.05.1940–27.03.1981

Jüri Kukk (TÜ arhiiv)_bw_0.jpg

Nelikümmend aastat tagasi, 27. märtsil 1981 vaevati Põhja-Venemaal Vologda repressiivasutuses surnuks Eesti teadlane, TÜ endine õppejõud Jüri Kukk. Jüri Kuke hukkumine võõrsil on üks jälgimaid justiitskuritegusid, mida poststalinistlikul ajajärgul endises Nõukogude Liidus korda on saadetud.

Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus õpetajate perekonnas. Keskhariduse omandas ta Viljandimaal Abjal, TÜ lõpetas ta keemikuna 1963. aastal. Pärast seda tegi ta läbi teenistuse Nõukogude armees, kus astus ka kommunistlikku parteisse. Pöördunud tagasi Tartusse, asus Kukk tööle Tartu Riiklikku Ülikooli, kus spetsialiseerus elektrokeemiale. Sel teemal avaldas ta trükis mitmeid teadustöid. Aastatel 1975–1976 stažeeris Kukk Prantsusmaal Pariisi külje all Bellevues asuvas teaduskeskuses.

Naasnud kodumaale, jutustas Kukk kolleegidele ja üliõpilastele avameelselt elust ja tegelikkusest nn kapitalistlikus maailmas. Mõnele võimulolijale ja kolleegile selline avameelsus ei meeldinud. Lisaks oli Kukk esitanud avalduse parteist lahkumiseks. See tõi kaasa Kuke ahistamise ja otsitud põhjustel vallandamise.

Kukk soovis koos perekonnaga välismaale ümber asuda, et seal erialast tööd jätkata, kuid ei saanud selleks luba. Selle asemel arreteeriti ta 13. märtsil 1980 Tartu tänaval ja heideti riikliku kurjategijana Patarei vanglasse. Eesti NSV-s valitsenud justiitsterrori tõttu alustas Jüri Kukk sama aasta suvel protestiks näljastreiki. Sellest hoolimata korraldati Tallinnas 1981. aasta jaanuaris Jüri Kuke ja vabadusvõitleja Mart Nikluse üle kohtulavastus, mida mõlemad kohtualused peaaegu täielikult boikoteerisid. Rikkudes isegi tolleaegseid seadusi, saadeti Jüri Kukk eluohtlikus seisundis karistust kandma Venemaale, kus ta Vologda kinnipidamisasutuses sama aasta 27. märtsil hukkus.

Süü tõendamatuse tõttu rehabiliteeriti Jüri Kukk Eestis postuumselt 1988. aastal. Aasta hiljem toodi tema põrm võõrsilt kodumaale ja see sängitati mulda Kursi kalmistul. Südamliku järelehüüdega esines TÜ rektor Jüri Kärner. Kirstu ümber auvalves seisid lähimineviku kommunismivangid.

TÜ peahoone kõrval asuvasse endisesse keemiahoonesse, kus Jüri Kukk oli õppinud ja töötanud, seati 2001. aastal üles mälestustahvel. Selle avas rektoraadi esindaja Volli Kalm. Alates 1997. aastast on TÜ-s korraldatud Jüri Kuke mälestuskonverentse. Tänavune mälestuskonverents oleks pidanud olema kahekümne viies ja oli ette nähtud toimuma märtsi lõpus, kuid eriolukorra tõttu jäi see kahjuks ära või lükatakse edasi.

Jüri Kuke elu ja tegevuse kohta on avaldatud artikleid entsüklopeediates ja temast on kirjutatud ka raamatutes, näiteks teoses „Tuhat tartlast läbi aegade“.

Mälestus poliitvangistuses hukkunud teadlasest Jüri Kukest on rahvuslikult mõtlevatele inimestele jääv.

Rein Vanja, akadeemiline mälestuskeskus Hereditas