16.10.1967–24.04.2021

In memoriam-2.jpeg

Meie seast on lahkunud hea kolleeg ja kaaslane, TÜ spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp.

Huvi spordi sotsiaalteaduste vastu tekkis Lennartil juba ülikooliõpingute ajal. Seda järjepidevalt edasi arendades kaitses ta magistritöö ja 1996. aastal doktoriväitekirja, milles uuris laste kehalise aktiivsuse seoseid motoorse võimekuse arenguga. Kehakultuuriteaduskonna üliõpilasi hakkas Lennart õpetama 1994. aastal. Peagi usaldati tegusale noorteadlasele ka juhtimisülesandeid spordi sotsiaalteaduste õppetoolis ja spordipedagoogika instituudis. 2004. aastal valiti ta spordi sotsiaalteaduste professoriks ja 2009. aastal spordipsühholoogia professoriks.

Lennarti teaduslik haare laienes hoogsalt, ulatudes liigutustegevuse alusmehhanismidest spordikorralduse ja -juhtimiseni. Teaduspublikatsioonides, mida kogunes 70 ümber, käsitles ta muu hulgas laste motoorset arengut, kehalist enesetaju, noorte kehalise aktiivsuse seoseid eesmärkide seadmisega spordis ja lapsevanemate toega, võistluseelset valmisolekut, liikumisõpetajate käitumismustreid õpilaste motiveerimisel ning ekspertsust spordis. 

Tema teadustegevuse laia ja põhjalikku haaret näitab korduv kõrge rahvusvaheline tunnustus ja koostöö silmapaistvate autoriteetidega kogu maailmast. Ta oli ka edukas teadusgrantide ja teadusteemade finantseeringute taotleja. Viimati saadud personaalse uurimistoetuse abil käsitles ta noorukite kehalist aktiivsust, motivatsiooni ja tervisega seotud elukvaliteeti. 

Lennarti juhendamisel on kaitstud neli doktoritööd ja arvukalt magistritöid ning tema kaasautorsusel on ilmunud eestikeelsed kõrgkooliõpikud „Motoorne areng“ (1996), „Spordisotsioloogia“ (2002) ja „Spordipsühholoogia õpik“ (2010). Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee teadusnõukogu liige ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse teadusnõunik.

Sporti ei suhtunud Lennart mitte üksnes kui teadusliku uurimise objekti, vaid ta harrastas seda ka ise ja juhendas õpilasi. Nagu akadeemilises tegevuses, nii ka spordis iseloomustas teda lai haare ja mitmekülgsus – kooliajal tegeles ta Eesti tasemel kümnevõistlusega, hiljem keskendus edukalt võrkpallile ja indiaca’le nii mängija kui ka treenerina. Eesti Indiaca Liidu meestekoondis võitis tema treenerikäe all 2008. aasta maailmameistrivõistlustel pronksmedali.

Mälestame leinas head kolleegi ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

TÜ meditsiiniteaduste valdkond