TÜ Eesti geenivaramu ja Soome molekulaarse meditsiini instituudi teadlased avastasid uudse tehnoloogia abil neli suremusega seotud biomarkerit, mis võivad tulevikus osutuda väärtuslikuks näitajaks inimese tervisliku seisundi hindamisel ning parima ravi määramisel.

Tulemused olid üllatavad, kuna nelja biomarkeri ja suremuse vahel leiti erakordselt tugev seos. Ükski neist näitajaist ei prognoosinud mingit konkreetset haigust, vaid samad seosed ilmnesid üsnagi sõltumatult konkreetsetest surmapõhjustest.  Sellele, et tegu ei olnud mitte juhuleiuga, andis kinnitust samade näitajate analüüs ligi 8000 indiviidil Soome uuringus Finrisk97. Ka soomlastega korratud uuringus ilmnes nende nelja biomarkeri väga tugev seos suremusega. Seosed ei kadunud ei Eesti ega Soome andmetest ka siis, kui eemaldati kõik indiviidid, kes juba teadaolevalt põdesid mõnda rasket kroonilist haigust.

Uuringu juhtiv teadlane, TÜ Eesti geenivaramu vanemteadur Krista Fischer ütles, et enne uuringu tulemuste rakendamist praktikas tuleb teha lisauuringud. Põhjalikult on vaja uurida, milliseid haigusi kõrge riskiastmega indiviidid põevad ning mida nende nelja markeri teadmine annab juurde teadaolevale infole.

«Praegu ei saa me veel täie kindlusega öelda, et nende nelja markeri alusel eristuvad kõrge riskiga indiviidid ei oleks muul põhjusel suurema meditsiinilise tähelepanu alla sattunud, kuid põhjust teemaga süvitsi edasi töötada jagub küllaga,» lisas Fischer.

TÜ Eesti geenivaramu andmebaasis olevast 52 000 geenidoonori kohta on Eesti surmapõhjuste registri andmetel aastate jooksul siit ilmast lahkunud pisut üle 2000 inimese, kelle kohta on nüüd teada ka surma põhjused. Teadlaste jaoks on tegemist äärmiselt väärtusliku informatsiooniga, mis võimaldas kõrvutada Eesti surmapõhjuste registrist saadud andmeid inimese eluajal võetud proovidega, kasutades Soomes väljatöötatud uudset nn tuuma-magnetresonantstehnoloogiat.

Uuringus osales enam kui 10 000 Eesti geenivaramu geenidoonorit, kelle vereplasmast määrati 106 biomarkeri väärtused. Biomarkerite näol on tegemist eri ainete (valgud, aminohapped) kontsentratsiooniga veres.