Jaanuari lõpus avastati Kariibi mere saartel seilanud kahel suurel kruiisilaeval ulatuslik kõhuviiruse puhang – enam kui tuhat inimest haigestus oletatavasti noroviirusesse, millega kaasnevad palavik, oksendamine ja lihasvalud.

Samal ajal kogunesid sealsamas Kariibi mere ühel lõunapoolseimal saarel Grenadal Global Virus Networki (GVN) kuuluvad viroloogid üle kogu maailma ning kutsusid endaga mõtteid vahetama paarkümmend teadusajakirjanikku.

GVN-i Skandinaavia regiooni uurimisrühma kuuluvad ka teadlased Tartu ülikoolist. Rakendusviroloogia professori Andres Meritsa kutsel osales kokkusaamisel Tartu ülikooli teaduskommunikatsiooni spetsialist Marju Himma.

Ajakirjanikega kohtuma tulnud teadlastest oli kohal näiteks HIV-i üks avastajatest Rober Gallo, kes 2011. aastal pidas aulaloengu ka Tartu ülikoolis. Lisaks temale jagas oma teadmisi HIV-i uuringute alal Karolinska instituudi professor Anders Vahlne.

Ehkki professor Andres Merits sel kohtumisel ei viibinud, mainiti nii Tartu ülikooli kui professor Meritsat kui üht parimat eksperti maailmas Chikungunya viiruse uurimise alal.  

Chikungunya viirus on seni levinud troopilises Aasias ja Aafrikas, kuid hiljuti on see hakanud esinema puhangutena ka mujal. Seda palavikku, tähnilist löövet ja liigesevalu põhjustavat viirust on lihtne «kaasa võtta» puhkajail, kes on läinud talveperioodil soojale maale päikest nautima.

Et tänapäeval on inimestel võimalik 24 tunniga jõuda ükskõik millisesse maailma suurlinna, on sama kerge levitada ka viirushaigusi, teiste hulgas ka Chikungunya ja noroviirust.

GVN-i viroloogid rääkisid kuidas soodustavad viiruste levikut kliimamuutused, üha suurenev immigratsioon ja rahvaste ränne, turism ning tehnilise arenguga seotud probleemid.

Teadlased polnud kitsid jagama teavet, miks nakatusid talveperioodil Kariibi mere saartel seilavatel laevadel sajad inimesed. Samuti võib arvata, et praegu Eestis levivad kõhuviirused on küllalt sarnased nendele, mis tuhandete reisijate puhkuse nendel kruiisilaevadel katkestasid.