Marge Vaikjärv on tõstatanud nii õppimise kui ka õpetamise seisukohalt olulise teema: tänu tagasisidele mõistab õppija, kus ta õppimisega on ja millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Tagasiside fenomeni on kõrghariduse kontekstis põhjalikult uuritud ja paljud nõustuvad, et tagasiside on tähtis. Samas on leitud, et alati see õppimist ei toeta. Milles on probleem? 

Tõsi, uuringutes, mis on keskendunud tagasiside rollile õppeprotsessis, on leitud, et peale sisukate kommentaaride on vaja luua võimalusi tagasiside rakendamiseks. Õpetamise perspektiivist tähendab see, et õppejõud peab juba ainet kavandades mõtlema, kelle käest ja millisel kujul saavad õppijad õppeprotsessis tagasisidet. Lisaks peab õppejõud kavandama tagasiside rakendamisega seotud õpitegevusi.  

Vaikjärv toob esile ka tagasiside teise liigi: õppijate tagasiside õppeaine kohta. Ta küsib, mida on tehtud selleks, et õppejõud tagasisidet kasutaks. Tartu Ülikoolis võib välja tuua kaks peamist tegevust. Esiteks atesteerimine – õppejõud peab selleks koostama oma õpetamisest ülevaate, mille üks alateema on oma õpetamistegevuse analüüsimine. Teiseks pakume personaliarenduskeskuses õppeaine tagasiside tõlgendamise seminare, mille eesmärk on toetada saadud tagasiside mõtestamist ja õppeainete arendamist. 

Nimetan siinkohal ka paari ideed, kuidas saab õppejõud üliõpilastele näidata, et tagasiside on talle oluline ja et ta seda tõepoolest kasutab. Esmalt võib õppejõud üliõpilasi tagasiside eest tänada ning rääkida, milliseid uusi mõtteid see temas tekitas. Veel võib õppejõud semestri alguses õppeainet tutvustades selgitada aine ülesehituse põhjuseid: miks õpitakse seda just valitud moel ja kuidas on õppeainet arendatud. Kui tagasisidet väärtustada, sh näidata, kuidas seda kasutatakse, siis loodetavasti muutub kvaliteetsemaks ka õppijate tagasiside õppeaine kohta.