Pimekatse näitas, et ülikooliperele maitseb kraanivesi
Ülikooli töötajate seas tehtud pimekatse näitas, et ülikooli hoonetes voolav kraanivesi on hea maitsega. Pudeliveele ei jää see alla ka keemilise koostise poolest.
Hoolimata nii mõnestki kraanivee joomist propageerivast kampaaniast (näiteks „Võta kraanist!“) ja korduskasutatavate veepudelite müügist TÜ veebipoes, ostavad ülikooli allüksused kraanivee tarbimise asemel endiselt kümnete tuhandete eurode eest pudelivett. Ainuüksi ühe tuntud veefirma arved ulatuvad ülikoolis ligi 20 000 euroni aastas.
Katsed on aga näidanud, et kraanivesi on sama hea kui pudelivesi, ehkki maksab 500–1000 korda vähem.
Kui arvestada lisaks ka pudelivee tootmisel, vedamisel ja pakendikäitlusel või pakendite keskkonda sattumisel suureneva ökoloogilise jalajäljega, pole pudelivee vahetamine kraanivee vastu mitte ainult rahalise kokkuhoiu, vaid ka keskkonnateadliku mõtteviisi küsimus. Lisaks kõigile eelnimetatud tahkudele püsib plastpudeleid kasutades oht, et vale hoiustamise korral võivad vette lahustuda plastifikaatorid ja hormoonsüsteemi mõjutavad kemikaalid.
Miks tarbivad siis ülikooli töötajad, kes võiksid olla pigem keskkonnateadliku mõtteviisiga, endiselt pudelivett? Kas kraanivee kvaliteet on tõesti halvem kui pudelivee oma?
Pimekatses sai veele hindeid anda kuuepallisüsteemis:
1 – väga halb, sülitan välja
2 – halb, ei taha seda juua
3 – keskmine, midagi tundub viga olevat, seda ei tahaks iga päev juua
4 – hea, probleeme ei ole
5 – väga hea, joon meelsasti
6 – ülihea, seda jooksin iga päev
Katsesse kaasatud pudelivesi
Pudelivesi 1: aluseline ja fluoririkas pudelivesi, 1,78 €/l
Pudelivesi 2: Alpidest Eestisse imporditud pudelivesi, 1,58 €/l
Pudelivesi 3: ülikoolis ostetav suurtes pudelites vesi, mille hind on avaliku info põhjal 0,42 €/l
Kuna vee headust näitavad muu hulgas selle meeldiv maitse, lõhn ja värvus, korraldasime koos arendusprorektor Erik Puuraga pimekatsed, kus lasime ülikooli töötajatel maitsta nii kraani- kui ka pudelivett. Katse jaoks valiti välja üheksa veenäidist: neli TÜ õppehoonetest, kolm pudelivett, Tallinna kraanivesi ja Mustvee vallast Kallivere külast pärit allikavesi. Valikus oli ka vanemate torustikega õppehoonetes voolav vesi. Vett hoiti enne katseisikutele pakkumist külmkapis ja kõik näidised olid samal temperatuuril.
Maitsmiskatsed tehti ülikooli kolme osakonna töötajate seas maikuus. Osa võtsid ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse, geoloogia osakonna ja rektoraadi töötajad – kokku maitses vett 42 inimest. Osalejatele jagati ankeedid, mille täitmisel võisid maitsjad jääda anonüümseks. Veenäidised olid nummerdatud.
Pimekatses sai vett hinnata kuuepallisüsteemis, kus 1 tähendas, et vesi on niivõrd halb, et tekib soov see välja sülitada, ning 6, et vesi on nii hea, et seda võiks juua iga päev.
TÜ õppehoonete veele antud hinnete keskmine jäi kõigil maitsmistel umbes nelja juurde. See tähendab, et vesi oli hea ja probleeme ei olnud. Halvemini mekkis Tallinnast päris kraanivesi. Pudelivee hinnete keskmised olid kraanivee omast veidi väiksemad ning jäid 3,5–4,7 palli juurde. Kui enne maitsmist olid paljud arvamusel, et vesi on vesi ja maitses pole erinevus tunda, siis pärast katset oli osalejatel suur huvi teada saada, millist vett nad tegelikult jõid. Pigem olid maitsjad üllatunud, kui said teada, et pudeliveeks peetud vesi oli lastud hoopis kraanist – enamasti ei läinud nende arvamus tegelikkusega kokku. Ülikooli õppehoonete veed meeldisid enamikule ja neid peeti tihti pudeliveeks.
Geoloogia osakonna laborites tehti kõigi veenäidiste keemilised analüüsid. Selle juures tuli appi ka osakonna juhataja Kalle Kirsimäe.
Vee keemiline koostis mõjutab nii selle maitset kui ka toimet organismile. Enamasti kasutatakse joogiveeks põhjavett, mis läbi maapinna imbudes haarab endasse kasulikke mineraale. Lisaks mõjutavad maitset ka veetöötlus ning see, kus ja kui kaua vesi enne tarbijani jõudmist seisab. Kaua torudes seisvas vees hakkavad tegutsema mikroorganismid, mistõttu võivad maitse ja lõhn muutuda. Vanades torustikes seistes võib vesi saada metalse maitse.
Keemilised analüüsid näitasid, et Tartu veevärgi vesi on pudelivetega võrreldes oma keemiliselt koostiselt kõige lähedasem väga heale joogiveele, mida imporditakse Šveitsi Alpidest.
Nii keemiliste analüüside kui ka pimetestide põhjal võib järeldada, et pudeliveel puudub kraanivee ees eriline eelis. Tegelikult on vastupidi – arvestades koostist, keskkonnamõju ja hinda, võib kraanivesi tihti olla parem valik. Poest mineraalvett ostes peab olema isegi ettevaatlik ning jälgima ka koostist, sest näiteks rasedatele pole aluseline fluoririkas mineraalvesi soovitatav.
Mis peitub mineraalvees?
Kui vees lahustunud mineraalide kontsentratsioon on suur, nimetatakse seda mineraalveeks. Sõltuvalt lahustunud mineraalidest ja tarbimise mõõdukusest on mineraalveel olemas ka tervendav toime. Näiteks on meil teada-tuntud Alpidest pärit sulfaatsed mineraalveed: Perrier, San Pellegrino, Vittel. Neis võib sulfaatide sisaldus olla 400–500 mg/l kandis. Lisaks on müügil bikarbonaatsed, kloriidi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, fluori- ja rauarikkad mineraalveed. Kui tarbida mineraalvett mõõdukas koguses, võib sellel olla soodne mõju näiteks seedimisprotsessidele, loote arengule ning hammaste ja luude tugevusele, samuti võib see aidata ennetada rauapuudulikkust ja südame-veresoonkonnahaigusi. Liiga suur kogus võib kaasa tuua halva kõrvalmõju, näiteks kõhulahtisuse.
Kraanivett võiks pakkuda ka külalistele
arendusprorektor Erik Puura, veekatse algataja
Tartus elamisel ja õppimisel on üks eelis, mille peale me väga sageli ei mõtle – Tartu veevärgis on väga hea joogivesi. Olen märganud, et sellest saavad aru eelkõige vanemad inimesed, kellest paljud pole mitte kunagi poest vett ostnud, ning noored, kes on keskkonnateadlikumad ja kel napib ka raha. Mul on konkreetne ettepanek: tunnistada heaks tavaks, et ülikool edaspidi pudelivett ei osta. Külaliste vastuvõtuks ja nõupidamisteks võiks tellida ilusad ülikooli sümboolikaga klaasist pudelid, nagu olen näinud paljudes välisülikoolides. Lisaks keskkonnateadlikkusele on väga oluline ka raha kokkuhoid. Kui poevee tarbijal lisandub igapäevasele arvele üks euro, ei pruugi ta sellest suurt numbrit teha, kuid aastas teeb see kokku ligi 400 eurot! Kallimate poes müüdavate pudelivetega võrreldes on Tartu veevärgi vesi umbes tuhat korda odavam.
Lisa kommentaar