Kõik on uus septembrikuus, aga viirus, mis tabanud tervet maailma, on ikka sama. TÜ on teinud vajalikud ettevalmistused ja koostanud plaani, millega minna vastu uuele õppeaastale.

Välja on töötatud nn ABC-tegevuskava, mis kätkeb kolme strateegiat selle kohta, kuidas koroonaviiruse leviku eri stsenaariumide korral käituda.

Strateegia A kehtib siis, kui Eestis on nakkuskordaja väike. Sellisel juhul käivad ülikoolis õppetöö, teadustegevus ja elukorraldus samamoodi nagu tavaliselt ning piiranguid ei ole. Sellegipoolest peab ülikoolipere järgima tavaks saanud käitumisreegleid: hoidma distantsi ja haigustunnustega püsima kodus.

Strateegia C on kõige rangemate piirangutega ja sarnaneb möödunud kevadsemestri elukorraldusega. Ülikoolis jätkub teadustegevus, kuid õppetöö toimub suuremalt jaolt e-õppena.

„Ülikooli eesmärk on strateegiat C vältida. Kui aga sellele üle minnakse, tuleb kindlasti hoiduda mõtteviisist „Pärast teeme järele“. Pärastist võimalust tavaliselt ei tule, vaid algab uus semester uute kohustustega,“ rõhutas TÜ akadeemiline sekretär Tõnis Karki.

Strateegia B

Strateegiat B järgitakse siis, kui COVID-19 levik ühiskonnas on väike või mõõdukas. Praegu loodetakse sellisele olukorrale kõige enam.

Oma olemuselt ei koosne see strateegia samm-sammult tehtavate muudatuste jadast, vaid tegemist on kogumiga mitmesugustest abinõudest, mida rakendades on võimalik vähendada viirusega nakatumise tõenäosust, selgitas Karki. „Kõik abinõud ei sobi igale poole ühtemoodi, vaid ülikooli üksused peavad nende hulgast leidma endale sobilikud,“ sõnas ta.

Aune Valk (Andres Tennus).jpg

Aune Valk: „Haiguse tõttu puudumise eest sanktsioone ei rakendata.“

TÜ õppeprorektor Aune Valk märkis, et auditoorset õpet püütakse säilitada nii palju ja nii kaua kui võimalik, kuid e-õpe ja auditoorne õpe ei välista üksteist. Näiteks loenguid võib pidada nii auditooriumis otse kui ka salvestada neid kas samal ajal või ette. „Selleks et praktikumid ja seminarid, kus vahetu suhtlus või käeline tegevus on hädavajalikud, saaksid toimuda kohapeal, peame suurema osalejaskonnaga loenguid tegema võimalikult palju virtuaalselt,“ lisas ta.

Loengute pidamine suurtes auditooriumides ei ole siiski keelatud. Ruume ja ka aega tuleks kasutada otstarbekamalt, et suurtes ruumides oleks võimalik inimesi paremini hajutada, ütles Valk. Ta tõi näiteks, et seni toimus enamik loenguid teisipäevast neljapäevani kella kümnest kaheni, kuid edaspidi võiks neid pidada ka esmaspäeva hommikuti ja reede õhtuti, et suuri auditooriume jaguks rohkemate loengute jaoks.

Kui õppetöös on üle 30 osaleja, tuleb inimesi hajutada, nii et ruumi täituvus oleks kuni 50%. Kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada maske või teha videoloeng. Täpsed korraldused panevad paika instituudid iseseisvalt ja ÕIS-is on kirjas, kuidas on konkreetses õppeaines töö korraldatud.

Üks hajutamise ja riskide ennetamise abinõu on põimõpe, mis tähendabki, et loenguid, kus on sada või rohkem registreerunut, saab kuulata ka veebi vahendusel. Oluline on üliõpilastele selgeks teha, et kui ollakse haige, siis kohale tulla ei tohi, ja haiguse tõttu puudumise eest sanktsioone ei rakendata, toonitas Valk.

„Haigustunnustega kodus püsimine on COVID-19 leviku piiramiseks range reegel. Köhivale või nohusele kolleegile ja kaastudengile tuleb teha märkus ning suunata ta kohe koju,“ rõhutas ka Karki.

Valmisolek tegutseda

Rektoraadi korraldusel tuleb iga loengu, seminari ja praktikumi osalejad registreerida, et haigusjuhtumi korral teavitada lähikontaktseid. Õppeprorektor Aune Valk ei pea seda andmekaitsenõuete rikkumiseks, sest ülikoolis ei õpi anonüümsed inimesed ja pealegi nõuti loengutel, seminaridel ja praktikumides nime kirjapanemist ka varem.

Teine oluline põhimõte koroonaviiruse leviku ohjeldamisel on paindlikkus ja kiirus – sageli tuleb otsused langetada valdkonna, instituudi programmijuhi, ainejuhi vm tasandil, sõnas Karki. „Kui oodata ülevaltpoolt luba, jäädakse tavaliselt hiljaks, tempo aeglustub ja probleemid kuhjuvad – see puudutab näiteks otsuseid igapäevase õppetöö kohta,“ ütles Karki.

Tema sõnul püütakse vältida olukordi, kus COVID-19 üksikjuhtumite korral suletakse ulatuslikult ülikooli õppehooneid ja katkestatakse õppetöö. Selle asemel tuleb järgida üldtuntud reeglit, et koroonaviirusega nakatunu jääb karantiini, kuni on terveks saanud, ja tema lähikontaktsed jäävad kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.

Tõnis Karki (Andres Tennus).jpg

Tõnis Karki: „Köhivale või nohusele kolleegile ja kaastudengile tuleb teha märkus ning suunata ta kohe koju.“

Aune Valk on kindel, et ülikoolis kehtestatud piirangutest hoolimata tekivad ka siin haiguskolded. „Tõenäoliselt saavad need alguse pidudelt ja ööklubidest – eks ole näha, kui palju me oma meetmetega neid koldeid ära hoida suudame,“ arvas ta.

Möödunud koroonakriisis näeb Valk ka head – põimõppe poole on liigutud juba selle aastatuhande algusest saati ja nüüd toimusid kolme kuuga muutused, milleks tavaolukorras oleks kulunud veel kümme aastat.

Rektoraat eraldas seniste arengufondi projektide jäägist 314 000 eurot muudatuste elluviimiseks: veebiõppeks vajamineva tehnika ostmiseks, videoloengute salvestamiseks, akadeemilise personali lisatöö tasustamiseks ja muude õppetöö ümberkorraldusega seotud kulude katteks.

Oodatud välistudengid

Erinevalt Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist otsustas Tartu Ülikool lubada sügisest õppima ka kolmandatest riikidest pärit üliõpilasi. See otsus ei puuduta ainult uusi üliõpilasi, vaid ka neid, kes siin juba enne õppisid, aga olid eriolukorra ajaks või suvevaheajaks koju läinud, selgitas TÜ rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing.

Vabariigi Valitsuse otsuse järgi peavad kolmandatest riikidest Eestisse tulijad andma kaks koroonaviiruse proovi ja jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.

Alates 1. septembrist ei pea suure nakatumiskordajaga Euroopa Liidu liikmesriigist tulijad kahenädalasse eneseisolatsiooni jääma, kui koroonatest, mille nad teevad Eestisse saabudes, on negatiivne. Nad peavad küll piirama oma liikumist seitsme päeva jooksul, kuni ka teise koroonatesti tulemus on negatiivne.

Praeguse korralduse järgi jääb kolmandatest riikidest tulijatele kahenädalane eneseisolatsiooni nõue aga kehtima. Samas ei ole ükski korraldus kivisse raiutud ja eneseisolatsiooni nõuetega seotud olukord on päris segane, tõdes Tensing.

Vastutuse kahenädalase eneseisolatsiooni nõude täitmise eest võtab ülikool kolmandatest riikidest saabujatega kahasse. Tensingu sõnul mingit lepingut selle kohta ei sõlmita, küll aga pidid välisüliõpilased seekord viisa taotlemiseks esitama kinnitusvormi selle kohta, et on nõuetest teadlikud ja kohustuvad neid täitma.

Kui aga peaks juhtuma nii, et eneseisolatsiooni nõudega üliõpilane ei suuda septembrikuises melus kiusatusele vastu panna ja otsustab peole minna, teisisõnu reegleid rikkuda, siis on TÜ-l õigus taotleda Politsei- ja Piirivalveametilt rikkuja viisa või elamisloa tühistamist.

„Kui me saame aru, et rikkumine on tahtlik, siis võime üliõpilase eksmatrikuleerida, aga me ei hakka kellegi ukse taga valvama. Kontrolli teeb Terviseamet,“ ütles Tensing.

Palju muresid

Veel nädal enne õppetöö algust ei olnud ülikoolil täit teadmist selle kohta, millal kolmandatest riikidest saabujad Eestisse jõuavad. Tensingu sõnul olid selleks ajaks teada vaid 83 üliõpilase reisiplaanid, kokku on aga kolmandatest riikidest tulevaid õppijaid üle 400.

Tensingu hinnangul on see täiesti mõistetav, sest otsus võimalusest sügisel Eestisse õppima tulla tehti teatavaks juuli alguses ja alles siis hakkasid üliõpilased otsima siin majutust, taotlema viisat ja tegema reisiplaane. Ta lisas, et ilmselt ei tulegi kõik üliõpilased korraga septembri alguseks Tartusse nagu tavaliselt, sest ülikool on enamiku õppekavade puhul lubanud teha sügissemestril veebi- või vähemalt põimõpet.

Ingliskeelsetes õppeainetes, mille õppijad ei saa välismaalt Eestisse sõita ning mis on avatud ka väliskülalisüliõpilastele, peab ainekava olema täielikult veebipõhine.

TÜ kogub kolmandatest riikidest tulijatelt reisiandmeid, sest valitsus on ette näinud, et kutsuja aitab organiseerida kutsutute sõidu Eestisse saabumise kohast elukohta ja koroonaviiruse testi tegemise. Niisiis on TÜ-l kavas korraldada bussisõite Tallinna lennujaamast Tartusse.

Iga-aastane mure on ka ühiselamukohtade nappus. Tensing rääkis, et üliõpilased saadavad ülikoolile selle kohta murekirju – ei leita majutust, eramajutus on kallim ja selle leidmiseks peab rohkem vaeva nägema. „Selliste küsimustega aitab ka välismaalaste teenuskeskus (Tartu Welcome Centre), kuid ka nende võimalused on piiratud. Muret on tavapärasest rohkem,“ tõdes ta.

Otsus võtta vastu kolmandatest riikidest pärit üliõpilasi ei olnud Tensingu kinnitusel ajendatud rahast, täpsemini õppeteenustasu laekumisest. „Maksetähtaeg on jäetud 20. oktoobrile, et siia tulnud üliõpilasel jääks aega otsustada, kas ta on nõus sellise õppekorraldusega, kus e-õppe osakaal on varasemast suurem,“ sõnas ta.