Viimastel aastakümnetel on infotehnoloogias, geneetikas, molekulaarbioloogias ja meditsiiniteadustes toimunud ülikiire areng. Selle tulemusena tekkinud suur infohulk on põhjustanud sügavama spetsialiseerumise, mis omakorda on viinud prekliiniliste ja kliiniliste erialade suurema lahknemiseni. Nii on sündinud uued interdistsiplinaarsed erialad ja üks niisugune hübriidala on molekulaarmeditsiin.

Molekulaarmeditsiin kirjeldab haiguste tekkemehhanisme, kasutades nii füüsikalisi, keemilisi, molekulaarbioloogilisi kui ka teisi teadustöö meetodeid, ning arendab ravimiarendusliku potentsiaaliga tehnoloogiat. Tartu Ülikoolis tehtava molekulaarmeditsiinilise uurimistöö tulevane rahvusvaheline positsioon sõltub suuresti meie võimekusest teha koostööd eri valdkondade teadlastega, aga samuti teadusrahastusest.

Professor Ana Rebane annab inauguratsiooniloengul ülevaate molekulaarmeditsiini valdkonnast, selle väljavaadetest ja lahendamist vajavatest ülesannetest. Molekulaarmeditsiinilise uurimissuuna edendamise ühe näitena kirjeldab ta oma teadustööd, mille põhieesmärk on selgitada välja mikroRNA-de roll krooniliste põletikuliste haigustega seotud molekulaarsetes ja rakulistes protsessides ning arendada mikroRNA-põhise teraapia meetodeid.

Ana Rebane lõpetas 1989. aastal Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia erialal ning kaitses doktoritöö 1999. aastal TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis molekulaarbioloogia erialal. Tema väitekiri käsitles ribosoomi kui valgusünteesi masinavärgi geene ja väikseid tuumakese RNA-sid, mis on samuti vajalikud ribosoomi õigeks toimimiseks. Järeldoktorantuuri ajal Yale’i Ülikoolis aastatel 2000–2003 uuris ta RNA-seoseliste valkude funktsioone. Seejärel on ta töötanud Šveitsis Allergia- ja Astmauuringute Instituudis ja Tartu Ülikoolis. Alates 2013. aastast on ta TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi RNA bioloogia uurimisrühma juht.