Puhkuse veedame kõik ... Pärnus! Suvitajad 1930. aastatel.
FOTO: Pärnu Muuseum

Varasemad kriisid annavad lootust, et turism taastub

Aktuaalne

„Laena mulle läpparit, Vanemuine, iidne turismilugu mõlgub meeles ...“ Sellise vemmalvärsiga algab kogumik „15 aastat turismiharidust Pärnus“. Milliseid lugusid tuleks jutustada praegu, mil pandeemia on peatanud turismi peaaegu kogu maailmas, sealhulgas Eestis?

Nüüd, kui tardunud majanduselt suurima tagasilöögi saanud turismisektor otsib võimalusi kriisist taastuda, on õige aeg küsida, mis saab turismiharidusest ja kuidas julgustada noori ka edaspidi seda eriala õppima.

Eesti esimene turismi- ja hotelliettevõtluse õppekava avati 1993. aastal Pärnu Majanduskoolis ning alates 1996. aastast on selle alusel õpet pakutud TÜ Pärnu kolledžis. Turismiõppe lõpetajaid on nüüdseks tuhatkond. Kolledži vilistlased juhivad turismiettevõtteid ja ‑organisatsioone, korraldavad turismi riigi tasandil, Eesti eri piirkondades ja piiri tagagi. Tugev koostöö era- ja riigisektoriga on võimaldanud üliõpilastel sisuliselt taasiseseisvusaja algusest peale olla Eesti turismimajanduse kujunemise keskmes. See on väärt kogemus, mille taustal võib usaldada ka uue ajastuga kohanemise võimalikkust.

Läks erakordselt hästi

Turismist kõneldes tuleb silmas pidada, et see mõjutab kõiki Eesti majandusnäitajaid, muu hulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut. Aastal 2019 moodustas turism üle 10% Eesti ekspordist ja kolmandiku teenuste ekspordist. Sektoris tegutses üle 3000 ettevõtte ja turism tõi riigile 160 miljonit eurot maksutulu. Otseselt ja kaudselt andis turism tööd pea igale kuuendale tööealisele elanikule.

Alles veebruaris toimus Eesti Näituste messikeskuses 29. rahvusvaheline turismimess „Tourest 2020“, millel osales 533 eksponenti 30 riigist. Meeleolu oli ülev, sest Eesti turismil polnud kunagi läinud nii hästi. Majutusasutuste näitajad liikusid rekordikursil, aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes kasvas nii sise- kui ka välisturism võrreldes eelmise aastaga 7%. Ent 27. veebruaril kinnitati, et koroonaviirus jõudis Eestisse, ja 12. märtsil kuulutati välja eriolukord. Turism seiskus.

Mööngem siiski, et turismi on ajaloo vältel räsinud korduvad kriisid ja katastroofid – selle kohta jagub uurimistöid ja teadusartikleid. Koroonakriisiga seonduvast on juba praegu saanud turismiuuringute keskne temaatika ja nii on see ilmselt veel palju aastaid, sealhulgas usutavasti ka paljude üliõpilaste lõputöödes.

Tõusud ja mõõnad

Meenutagem, et Eesti turismi enim mõjutanud 20. sajandi katastroofid olid maailmasõjad. Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud vabadussõda olid kurnavad, kuid juba 1920. aastal käis enneolematu kiirusega nii Eesti riigi kui ka turismi ülesehitamine. 1930. aastate alguseks oli teadvustatud turismi tähtsust välisvaluutatulu allikana ja riigi majanduse jaoks laiemalt.

Soov lõõgastuse ja turgutuse järele jääb. FOTO: Mihkel Õnnis (1927), Pärnu Muuseum

1930. aastate alguses puhkenud suur depressioon mõjutas ka EestitMajanduskriisist hoolimata saadi hakkama ja 1938. aastal kirjutas Päevaleht, et turismist saadav tulu ületab isegi peekoni väljaveost saadava aastatulu. Samal aastal andis riigihoidja Konstantin Päts välja teadaolevalt maailma esimese turismi korraldamise seaduse. Eesti Vabariigi 20. aastapäeva tähistati uhkelt ning esile tõsteti ka turismiliiklemise alal tehtud töö tulemusi.

Nõukogude okupatsioon purustas Eesti turismiarenduse plaanid ja unistused 1940. aastal hetkega. Hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, paljud omanikud küüditati Siberisse. Teine maailmasõda tegi peaaegu täieliku hävitustöö Eesti ravikuurortides, mis olid selleks ajaks juba laialdaselt tuntud. Siiski algas 1950. aastatel Eestis ulatuslik kuurortide ja puhkekodude rajamine. Teenindustaset hinnati kogu Nõukogude Liidu parimaks. Turism arenes ja kosus kõigele vaatamata.

Tundmatu sihtkoht

Eesti iseseisvuse taastamine 20. augustil 1991 oli rõõmus muutus, ent turismimajanduse seisukohast kriisiolukord. Täielikult kadus senine turg Nõukogude Liit, lääne turu jaoks oli aga Eesti tundmatu sihtkoht. Lääne köitmiseks puudusid teadmised, oskused, kvaliteet ja palju muud. Aga ka siis saadi hakkama. Vaid mõni kuu pärast iseseisvuse taastamist toimus Tallinnas esimene rahvusvaheline turismimess „Tourest ’91“.

Turism arenes jõudsalt – kuni tagasilöögini 1994. aastal, mil uppus parvlaev Estonia. Suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel mõjutas tugevalt Rootsi turgu. Naaberriigi turistide katastroofieelset hulka pole Eestis siiani õnnestunud  taastada.

2007. aasta detsembris algas suur majandussurutis ehk masu, mis jõudis 2009. aastal täie jõuga ka Eestisse. Ent juba 2010. ja 2011. aastal kasvas välisturistide arv üsna kiiresti ning 2013. aastal jõuti uue rekordini – Eesti majutusettevõtetes peatus 1,94 miljonit välisturisti. Mõningate hinnangute põhjal pole aga masueelse buumi seisu paljuski jõutud.

Ärikonverentside sidumine elamustega kümmekond aastat tagasi. Basseiniloeng turismikõrgkoolide konverentsil EUHOFA 2011 Pärnus. FOTO: TÜ Pärnu kolledž

Koroonakriis on kahtlemata turismiajaloo suurim kriis. Samas võib kõigi varasemate kriiside ja katastroofide põhjal öelda, et turismi põhiolemus jääb ka nüüd samaks: inimesed soovivad ikka reisida ja teenusepakkujad neile teenuseid pakkuda.

Kõige rohkem kannatavad praegu ettevõtted, kes olid keskendunud suurte rahvahulkade võõrustamisele; paremas olukorras on maapiirkonna turismiettevõtjad. Liikumispiirangute kadumisel eelistavad inimesed suure tõenäosusega valdavalt vabas õhus pakutavaid teenuseid ja atraktsioone.

Uurides EAS-i turismiarenduskeskuselt ja kolleegidelt turismimajandust õpetavatest ülikoolidest, kuidas nad hindavad turismi olukorda, selgus, et eri riikide trendid on sarnased. Soomes edenevad kiiresti vabaõhu- ja rekreatsioonitegevused ning ettevõtjad püüavad nõudlusega sammu pidada. Liikumispiirangu ajal renditi ohtrasti kämpinguid, sealjuures ka pikemaks ajaks.

Ka Lätis on näha looduse suuremat väärtustamist, kohalikud kasutavad usinalt loodusega seotud turismitaristut ning paljudest suvilatest on saanud igapäevane elu- ja töökeskkond. Olemasolevaid ressursse rakendatakse lihtsalt teisiti.

Tuleviku turism

Turism areneb uuel moel ja loob ohtralt uusi võimalusi. Samas ei tohi unustada, et see on majandusvaldkond, mille eksisteerimiseks ja arenguks on tarvis tulu teenida. Äri edeneb neil, kes on pühendunud, usuvad oma ettevõtmistesse, on loomingulised, loovad, uuendusmeelsed ja kiired ning suudavad mõelda ja tegutseda teisiti kui enne koroonaaega.

Ehedat elamust täiendab tulevikus üha rohkem liitreaalsus. Turismi tootearenduse üliõpilased Lätis Valmieras viie meele Tundmuste rada kogemas. FOTO: Marit Piirman

Tuleviku turismi uued märksõnad on elamuste ning innovaatiliste, autentsete ja unikaalsete toodete ja teenuste pakkumine, samuti eristumine muust maailmast, sealhulgas lähinaabritest. Olulised on tõhusad tehnoloogilised lahendused, keskkonna-, heaolu- ja terviseteadlikkus, säästev mõtteviis ja personaalsus.

Uued väärtused tekivad eri valdkondade paremast sidumisest – loovalad sõbrunevad loodusteadustega, tehisintellekt seguneb lugude jutustamisega, kultuuritunnetus mõtestab majandustegevust. Tekib üha rohkem multifunktsionaalseid ameteid, kus on vaja nii sotsiaalseid kui ka tehnoloogilisi oskusi.

Selleks et nende muutustega kaasas käia, on turismihariduse põhieesmärk suutlikkus tegutseda targalt, kiirelt ja paindlikult ning pakkuda interdistsiplinaarset õpet. Õppeasutusena peame olema muutuste epitsentris, uurima, katsetama, siduma, analüüsima ja mõtestama.

Peagi saab Pärnu kolledži majanaabriks Pärnumaa Arenduskeskus, mis toob ettevõtjad üliõpilastele ja ülikooli teadmistele veel lähemale. Tihe koostöö Pärnu linnaga annab kolledžile võimaluse kuurordi arengus otse kaasa rääkida. Meie turismihariduse siht on aktiivselt osaleda uue vastutustundliku turismiajastu arengus, pakkudes parimaid teadmisi, tingimusi ja võimalusi uute oskustega spetsialistide koolitamiseks ja koostööks.


Allikad

Puhka Eestis. Eesti ametlik turismiinfo. Turismi arengu ülevaated (2020); www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/turismi-arengu-ulevaated

Statistikaamet (2020); www.stat.ee

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž (2008). 15 aastat turismiharidust Pärnus

Tooman, H. (2019). Miks ja millist turismipoliitikat on Eesti riigil vaja? Riigikogu Toimetised, 40, 103-112

Tooman, H. (2018). Eesti turismi 100 aastat. Rändamisest sihipärase turismikorralduseni. Post Factum

 

Heli Tooman

TÜ Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent

Marit Piirman

TÜ Pärnu kolledži turismiteenuste assistent

Gea Kammer

TÜ Pärnu kolledži arendusjuht

Jaga artiklit