Selle aasta veebruaris valmis TÜ digiarengu strateegia 2020–2025 mustand, kus kirjeldati olulisemaid tegevussuundi ja põhimõtteid ülikooli digitöö ja -õppe arendamiseks. Strateegiasse said kirja pandud vajalikud muutused kahe-kolme aasta jooksul.

Ent siis tuli koroonaviirus ning ülikoolipere 17 000 liiget läksid 16. märtsil päevapealt üle kaugtööle ja -õppele. See tõi kaasa digiarengu plahvatuse. Oleme pooleteise kuuga jõudnud teha seda, mis oleks tavaolukorras võtnud aega aastaid.

Esimese kuuga salvestati üle 1750 loenguvideo, mida on rohkem kui tervel 2019. aastal kokku. Veebiseminari rakenduseBigBlueButtoni kasutus kasvas kuus korda ja e-kursuse rakendus Moodle levis 78%-ni kõigist õppeainetest. Meeskonnatöö lahenduse Teamsi kasutajate arv jõudis 600-st 2000-ni ehk kahe kolmandikuni töötajatest ja iga päev peetakse kahe veebikoosoleku asemel 250–300 digikohtumist.

TÜ digikeskkond oli kaugtööks päris hästi valmis. Kiiret järeleaitamist vajas inimeste digipädevus ning teadmus kaugõppe ja -töö meetoditest. Esimesed nädalad olid tugimeeskonnal väga tihedad – loodi suurel hulgal uusi juhendeid, avati digiõppe kogemuse jagamise foorum ja juhendati aktiivselt inimesi. Leiti lahendusi, kuidas kaitsta teadustöid, teha laboritöid, pidada nõukogu istungeid ja arenguseminare, korraldada eksameid jpm.

Digitaalsuse eelisteks peetakse sõltumatust ajast ja asukohast, automatiseeritust ja järelkasutust. Seda võis selgelt tõdeda ka ülikoolis. Loengute ja veebiseminaride videosalvestamine ja järelvaatamine teeb nii õppejõu kui ka tudengi elu lihtsamaks. Töökoosolekud on muutunud lühemaks ja fokuseeritumaks. Digikoosviibimistel on osalejaid rohkem ja ajakasutus tõhusam.

Ootan nüüd põnevusega, kuis meie tuhanded digikogemuse saanud targad inimesed edaspidi füüsilist ja digimaailmaosavalt kokku põimima hakkavad.