Valgud täidavad meie rakkudes mitmesuguseid ülesandeid – nad on antikehad, ehituskivid, ensüümid, sõnumitoojad, transportijad ja varahoidjad. Seega ei ole elu ilma valkudeta võimalik. Valkude süntees on üks elu alusprotsesse, mille käigus tõlgitakse geenides talletatud pärilik informatsioon aminohapete keelde. Seda protsessi teostab molekulaarne nanomasin – ribosoom.

Tartu Ülikoolis algasid valgusünteesiuuringud 1960. aastatel, kui akadeemik professor Artur Lind moodustas uurimisrühma, mis hakkas uurima valgusünteesi ja selles osalevaid molekule. Eesti esimeste molekulaarbioloogide esmaavastuseks võib pidada roti ribosoomi koostises oleva väikese RNA molekuli nukleotiidse järjestuse kindlakstegemist. Sellest saati on valkude biosünteesi ja ribosoomi uuringud ülikoolis jätkunud.

Professor Tiina Tamm tutvustab loengus viimaste aastate muutusi valkude biosünteesi protsessi ja seda mõjutavate tegurite uurimisel. Ta räägib lähemalt ribosoomide rollist valgusünteesi regulatsioonis ning käsitleb ka informatsiooni tõlkimisel tekkinud vigade mõju haiguste väljakujunemisele.

Tiina Tamm lõpetas Tartu Ülikooli 1992. aastal bioloogia erialal. Seejärel suundus ta teadustööd tegema Tallinnasse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti, kuid jätkas samal ajal õpinguid magistrantuuris ja doktorantuuris. 2000. aastal kaitses ta TÜ-s doktoriväitekirja „Keraheina laiguviirus: genoomi ülesehitus ja translatsiooni strateegiad“. Aastatel 2001–2005 töötas ta järeldoktorantuuris Suurbritannias Manchesteri Ülikooli teaduse ja tehnoloogia instituudis ning Patersoni vähiuuringute instituudis.

Alates 2005. aasta sügisest on Tiina Tamm töötanud TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis, kus ta oli esialgu teadur ja hiljem vanemteadur. Alates 1. septembrist 2019 on ta molekulaarbioloogia professor. Oma uurimistöös keskendub Tiina Tamm ribosoomi kui molekulaarse nanomasina uurimisele eukarüootses rakus. Tema teadustöö aitab mõista üksikute struktuursete elementide olulisust ribosoomide toimimises ja biogeneesis.