Eelmise aasta septembris turule toodud kodumaine loote kromosoomhaiguste test Niptify võimaldab uue uuringu andmetel tuvastada loote kromosoomhaigused peaaegu sada protsenti.

Eesti teadlased koostöös naistearstidega korraldasid uuringu, kuhu kaasati üle 400 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaigla lapseootel naise. Ema vereproovi põhjal tehtud loote kromosoomianalüüsiga leiti üles kõik Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri kromosoomhaiguse riskiga looted. Tulemuste põhjal avaldati ajakirjas Prenatal Diagnosis hiljuti teadusartikkel.

Uuringusse kaasatud patsientidest oli 60%-l leitud juba varem suur loote kromosoomhaiguse risk ja nad olid saadetud lisauuringutele. Niptify testiga tuvastati kokku 32 kromosoomhaiguse riskiga loodet, mis langes 100% kokku diagnostilise uuringu tulemustega.

Uuringut juhtinud Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) juht Andres Salumets kinnitas, et koostöö aktiivsete naistearstide ning teadlaste vahel loob uusi väärtusi.

«Hea on tõdeda, et meie koostöö on tänu Niptifyle jõudnud ka otse patsientideni. Ilma nendeta ei ole võimalik täppismeditsiini teste Eestis arendada. Meile endile oli Niptify testi suur täpsus teada juba varem, kuid nüüd sai uuring ka ametlikult teadusajakirjas avaldatud,» rääkis Salumets.

Lihtne ja täpne

TÜ molekulaardiagnostika spetsialist ja Tervise-TAK-i täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov selgitas, et lootele ohutu ja täpne test on leidnud juba kindla koha loote kromosoomhaiguste sõeluuringus.

«Oleme Niptify turuletoomisest alates teinud üle tuhande analüüsi, aidanud vältida kuni kahtsadat invasiivset looteuuringut ja tuvastanud mitukümmend kromosoomhaiguse riskiga loodet. Selline naise vereproovi põhine testimine kodukohast lahkumata on lapseootel perekonnale mugav, usaldusväärne ja täiesti ohutu,» rääkis Krjutškov.

Eesti teadlaste loodud Niptify on kodumaine vaste maailmas tuntud NIPT-meetodile (ingl Non-Invasive Prenatal genetic Testing). See tähendab, et kromosoomhaiguse riski tuvastamiseks ei ole vaja jõuda loote endani, vaid piisab ka sellest, kui analüüsida ema vereproovi. Kui NIPT tuvastab kromosoomhaiguse riski, siis kinnitav analüüs tehakse juba lootevee või platsenta proovist.

Ema vereproovist võetud rakuvabas DNA-s on olemas ka loote päritolu DNA. Seda analüüsides on näha haigust põhjustavat lisakromosoomi, mille järgi võib üsna kindlalt öelda, kas lootel on näiteks Downi sündroom.

Seni kasutatud alternatiivid on lootevee või platsenta biopsia. Esimese puhul võetakse looteveeproov süstlaga läbi ema kõhu, teise puhul platsentaproov läbi naise emakakaela. Mõlemaga sekkutakse otse loote elukeskkonda ja tekitatakse emale stressi. Halvemal juhul võib selline sekkumine tekitada mõne tervisemure, väga harva lausa iseenesliku abordi.

Pärast esimese trimestri riiklikku sõeluuringut, mis põhineb seerumbiomarkeritel ja ultrahelil, saadetakse edasisele riski- ja stressirohkele invasiivsele uuringule umbes 600 lapseootel naist aastas. Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevus on aga näidanud, et NIPT-i abil on võimalik seda arvu vähendada 91%.

Aasta jooksul osales lastefondi uuringus 132 kliinikumi suure riskiga patsienti, kes oleks muidu saadetud invasiivsele protseduurile. Tänu testile leiti aga, et 120 patsiendi puhul oli riski üle hinnatud ja selline sekkumine ei ole vajalik.

Kiire tuvastamine

Üle Eesti on Tervise-TAK-il koostöö enam kui 30 naistekliinikuga, kus saab teha Niptify testi kohapeal. Perekonna südamerahu tagamiseks on võimalik küsida näiteks oma ämmaemandalt testikarp, kus on verekatsuti ja vajalikud dokumendid.

Rasedalt võetakse 10 ml veeniverd, mis saadetakse Tartusse, et teha sama karbiga analüüs. Juba kümne tööpäeva jooksul pärast vereproovi jõudmist Tartu täppismeditsiini laborisse saadakse vastus, kas lisauuringud on tõesti vajalikud või mitte. Selline sõeluuring on mugavam, tervisele ohutum ja annab ka täpsemaid tulemusi.

«Meile tuleb nädalas umbes 20 vereproovi üle Eesti. On tõesti suurepärane, et varasemalt teaduslik meetod on jõudnud testi kaudu patsientideni ja võimaldab leida ilmväikese kromosoomi arvu kasvu lootel. Enamikule peredest annab see südamerahu, teistele aga kindluse, et lisauuringud on vajalikud. Meil ei ole aasta jooksul olnud ühtki juhtu, kui oleksime kromosoomhaigusega loote tuvastamata jätnud, ja ka kliinikud on koostööga rahul,» kiitis Krjutškov.

Loomulikult ei tähenda see, et test lükkaks riikliku sõeluuringu esialgse riskihinnangu alati ümber. Aasta jooksul on Niptifyga tuvastatud paarkümmend kromosoomhaigusega loodet. Tulemus edastatakse arstile, kes suhtleb omakorda patsiendiga.

Praegu on võimalik testiga tuvastada nelja kromosoomhaigust, mida põevad 70–80% kõigist sündroomiga sündinud lastest. Peale selle saab teada loote soo. Krjutškovi sõnul otsustas analüüse tegev Tervise-TAK, et kui lisaks nähakse veel mingite kromosoomide muutuseid, teavitatakse ka sellest raviarsti.

«See võib viidata näiteks enneaegse sünnituse kõrgemale riskile, platsenta talitlushäirele või muule võimalikule tervisekomplikatsioonile. Kui saame seda ennustada, on meie moraalne kohustus anda sellest võimalusest märku ka arstidele,» ütles Krjutškov.

Teadlik otsus

Siiski rõhutab ta, et kui NIPT näitab lootel suurt kromosoomhaiguse riski, tuleks seda ikkagi sõltumatu invasiivse protseduuriga kinnitada, et perel oleks edasise otsuse tegemisel võimalikult täpsed andmed. Edasi järgneb arsti või geneetiku nõustamine, misjärel peab perekond otsustada, kas jätkata või rasedus katkestada.

«Riigi ja perekonna soov on saada terve laps. Statistika näitab, et kindla kromosoomhaiguse diagnoosi korral katkestatakse 99% rasedustest. Eestis sündis eelmisel aastal ainult kaks Downi sündroomiga last,» tõdes Krjutškov.

15–20 aastat tagasi, kui ei tehtud veel laiaulatuslikke sõeluuringuid, sündis kliinikumi andmetel keskmiselt kümmekond Downi sündroomiga last aastas. Näiteks aastail 1995–2012 diagnoositi Eestis Downi sündroom enne sündi 303 juhul, ja sündis 221 selle haigusega last.

Kliinikumi lastefond hüvitab loote kromosoomhaiguste testi suure riskiga lapseootel naistele. Muidu on see tasuline. Enamikus partnerkliinikutes on hind patsiendile 250 eurot. Välismaiste konkurentide testid on märksa kallimad: alates 360 eurost.

«Siin hakkavad mängima prioriteedid. 250 euro eest saab näiteks minna nädalavahetuseks spaasse või osta uue nutitelefoni. Kui mina peaksin valima, kas ostan uue mobiiltelefoni või teen oma tulevasele lapsele äärmiselt täpse kromosoomhaiguste testi, siis ei ole siin küsimust.»

Näiteks Belgias ja Hollandis on NIPT alates 2017. aastast kõigile rasedatele tasuta. Belgias analüüsiti esimesel aastal 75 000 rasedat ja Downi sündroomiga loode ei jäänud ühelgi juhul leidmata.

Krjutškovi sõnul teevad Eesti naistearstid selle nimel tööd, et ka siin hakkaks haigekassa NIPT-i hüvitama kõikidele rasedatele. Praegu on suur tunnustus ka see, et arstid ja ämmaemandad jagavad rasedatele NIPT-i infovoldikuid ja räägivad Niptifyst lähemalt, kui on riikliku sõeluuringuga tuvastatud lootel kromosoomhaiguse kõrgem risk.

Niptify sünnilugu

Esimesena juhtisid loote rakkude esinemisele ema vereproovis tähelepanu Soome geneetika suurkujud professorid Jim Schröder ja Albert de la Chapelle. Mõlemad näitasid, et ema vereproovis esinevad loote rakud.

Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professori ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse juhi Andres Salumetsa teadlaskarjäär viis ta Helsingi Ülikoolis doktorikraadi omandades kokku professor Schröderiga.

Tänu temale astusid eestlased ligikaudu 15 aastat tagasi esimesi samme nende meetodite juurutamisel ka professor Andres Metspalu juhitavas TÜ biotehnoloogia laboris. Siis oli aga peamine rõhk arendada meetodeid, millega eraldada ema vereproovist geneetiliseks analüüsiks loote rakke.

Tollane meetod ei saavutanud piisavat tundlikkust, et seda kasutada loote kromosoomhaiguste tuvastamiseks terves maailmas. Siiski arendati välja esimene loote mitteinvasiivne geneetiline analüüsimeetod Eestis. Analüüs aitas ennetada ema ja loote reesuskonflikti ning TÜ kliinikum pakkus seda terves Eestis.

Niptify ja laiemalt NIPT-meetodi arendus pani mitmeti proovile. Näiteks on loote rakuvaba DNA-d vaja analüüsida suure hulga ema enda rakuvaba DNA taustal. See nõuab täpseid geenitehnoloogia ja biostatistika ning ka informaatika meetodeid.

Alates 2012. aastast on Tervise-TAK-i meeskond koostöös TÜ teadlastega panustanud uute NIPT-meetodite arendusse ja loonud NIPT andmete analüüsiks põhimõtteliselt uue meetodi, mis võimaldab suure täpsusega tuvastada loote kromosoomhaiguseid.

Selles arendustöös on osalenud Tervise-TAK-i teadlastele veel bioinformaatika vanemteadur Lauris Kaplinski, biotehnoloogia õppetooli juhataja professor Ants Kurg, molekulaar- ja biotehnoloogia spetsialist Martin Sauk,  molekulaarse biotehnoloogia teadur Olga Fjodorova ning kliinilise meditsiini instituudi doktor Kadri Rekker.

Suurt eeskuju on andnud aga tõelised NIPT pioneerid ehk Belgia Leuveni Katoliku Ülikooli teadlased professor Joris Vermeesch ja doktor Nathalie Brison.