Valdur Tiit
16.01.1931–18.10.2019
18. oktoobril lahkus meie hulgast Eesti teadusaparatuuriehituse grand old man Valdur Tiit.
Kooliteed käis Tiit sünnikohas Jõgevamaal, lõpetades Jõgeva Keskkooli 1950. aastal kuldmedaliga. Viis aastat hiljem lõpetas ta kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna teoreetilise füüsikuna.
Pärast ülikooli lõpetamist asus Tiit ametisse Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudis, uurides seal esmalt helkivaid ööpilvi. Pärast esimese sputniku üleslennutamist määrati ta sputniku vaatlemiseks asutatud Tartu vaatlusjaama juhatajaks.
1953. aastal alustati uue observatooriumi ehitamise ettevalmistusi ja moodustati selleks staap. Valdur Tiidu ülesanne oli rajada aparaadiehituse laboratoorium ja vaadata kogu Tõravere ehituskomplekti järele.
1959. aasta 1. juunil avati instituudi juures astronoomia ja atmosfäärifüüsika sektorite töökoda, millest hiljem sai aparaadiehituse sektor ning mõne aja pärast Füüsika Instituudi aparaadiehituse labor. Tiit oli selle allüksuse juhataja kuni labori töö lõpetamiseni 1993. aastal.
Valdur Tiidust sai teadusliku aparaadiehituse suuna rajaja Tartus. Tähisteks sellel teel olid maailma esimese kahekordse peegeldifraktsioonivõredega vaakummonokromaatori TVM-3 loomine, ultraviolettkiirguse orbitaalse radiomeetri SFM-4UF ja spektrofotomeetri RUF kasutamine Nõukogude Liidu kosmoseaparaatidel 1970. aastatel ning laboratoorse sünkrotroni maketi valmimine 1989. aastal. Tiidu juhitud kollektiivi tegevus teadusaparatuuri arendamisel pälvis 1980. aastal nõukogude Eesti teaduspreemia.
Hindamatu oli ka Valdur Tiidu panus Tartu regiooni teadustaristu arendamisse. Ta juhtis Füüsika Instituudi Riia maantee hoonekompleksis aparaadiehituse korpuste püstitamist tingimustes, kus ehitustegevuse korraldamine oli võrratult keerukam kui tänapäeval.
Aastatel 1993–2003 töötas Valdur Tiit Eesti Põllumajandusülikoolis keskkonnaaparatuuri laboratooriumi juhatajana. Sealgi oli ta oma mõtete ja ettevõtmistega aastaid oma ajast ja harjumuspärastest teemadest ees, võttes südameasjaks taastuvenergia küsimused. 1999. aastal algatas Tiit konverentsisarja «Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine», nii et tänavu novembris toimuv konverents kannab juba järjekorranumbrit 21.
Valdur Tiit avaldas hulgaliselt teaduspublikatsioone ning tema kaasjuhendamisel on kaitstud väitekirju. Koos kaasautoritega on ta saanud viis NSVL-i autoritunnistust ning patente Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides. Tema käe all sirgusid oma ala asjatundjateks Tartu aparaadiehituses ja mujalgi ilma teinud Mati Meos ja Roman Mugur. 2009. aastal tunnustas Tartu linn Tiidu teeneid medaliga.
Valdur Tiitu meenutades ei pääse üle ega ümber ka malest. Kolm korda võitis ta Eesti Teaduste Akadeemia malemeistri tiitli ja 1977. aastal jõudis ka meistrikandidaadi normini.
Valdur Tiit armastas öelda, et eesmärgid tuleb seada ebarealistlikult suured, siis on lootust midagigi olulist ära teha. Oma elus oskas ta suuri eesmärke püstitada ja neid ka saavutada. Mälestus temast kui entusiastlikult tegusast, põhimõttekindlast ja hea huumorimeelega mehest jääb meile aastateks.
Tartu Ülikooli füüsika instituut ja Tartu observatoorium
Lisa kommentaar