Paljudes Euroopa riikides on sagedane, et üliõpilased käivad õpingute kõrvalt tööl. Mõttekoja Praxis andmetel kuulub Eesti ühtaegu õppivate ja töötavate tudengite osakaalu poolest Euroopa tippude hulka.

2017. aastal avalikustatud rahvusvahelise üliõpilaste eluolu uuringu Eurostudent kuues voor kinnitas, et töötamine on enamiku üliõpilaste igapäeva lahutamatu osa: nimelt töötab õpingute kõrvalt 66% Eesti üliõpilastest. Keskmiselt kulutatakse töötamisele 31 ja õppimisele 33 tundi nädalas.

Uuringu seitsmenda vooru tulemused avalikustatakse järgmise aasta kevadel, kuid tõenäoliselt pole need arvud väiksemaks muutunud. Praxise analüütiku Eve Mägi sõnul viitavad üliõpilaste tööhõive järjepidev kasv, erialase kogemuse väärtustamine ja töökäte puuduse suurenemine tööturul sellele, et õppimise kõrvalt töötamist ei ole mõistlik takistada.

«Uuringu valguses seisneb Eesti kõrghariduspoliitika üks tähtsaid proovikive hoopis selles, kui edukalt suudetakse üliõpilaste vajadusi arvestada ning töötamist ja õppimist lõimida,» kirjutas Mägi uuringu tutvustuses.

Küsisime Tartu Ülikooli üliõpilastelt, kui paljud neist ja nende sõpradest kooli kõrvalt tööl käivad ning millistel põhjustel seda tehakse. Vastuste järgi võib eeldada, et töötajaid on tudengite hulgas üle poole – nagu kinnitas ka Eurostudenti uuring – ja kuigi suur osa neist on juba bakalaureuseastmes erialasel tööl, teenib enamik vähemalt esimestel ülikooliaastatel leiba klienditeenindajana.

Paindlik tööaeg ja kasulik praktika

Mitu vastajat nimetasid selle põhjusena asjaolu, et poodides, kohvikutes ja baarides pakuvad tööandjad paindlikumat graafikut. Nii on kooli kõrvalt kergem töötamiseks sobivat aega leida. Pealegi teenib sellises ametis sageli lühema ajaga rohkem raha kui erialasel tööl.

Klassiõpetaja eriala kolmanda aasta üliõpilane Evalota-Liisbeth Link ütles, et tema tutvusringkonnas töötab kooli kõrvalt suurem osa üliõpilasi. Tööd tehakse peamiselt öösel või õhtutundidel, sest päeval on vaja koolis olla.

«Olen ka ise juba viimased kaks ja pool aastat töötanud klienditeenindajana, peale selle teenin lisaraha Avoni müügiesindajana. Erialaga seostub rohkem mu vabatahtlik töö: olen MTÜ-s Vanem Vend, Vanem Õde ürituste korraldaja ja tugiisik. Klassiõpetajana tuleb ürituste korraldamise ja asenduskodu lastega tegelemise kogemus kasuks,» rääkis Link.

Juba veidi aega õppinud õpetajakoolituse bakalaureusetudengid võivad oma teadmisi rakendada ka erialasel tööl, näiteks lasteaias, koolis, eraõpetajate või tugiisikutena. Arstiüliõpilased leiavad tööd ülikooli kliinikumis. Infotehnoloogia erialal on üha tavalisemaks saanud see, et juba rebaseid meelitatakse idufirmadesse uudistama ja lihtsamaid ülesandeid täitma.

Erialast tööd teevad siiski sagedamini pigem magistriastme üliõpilased. Tavaliselt on ülikoolis sel õppeastmel vähem loenguid ja seega jääb töötamiseks rohkem aega. Boonus on seegi, et õpitut saab kohe praktikas rakendada.

Teist aastat magistriastmes matemaatika-informaatikaõpetajaks õppiv Kati Paas töötas varem ülikooli kõrvalt klubis ettekandjana ja poes teenindajana, kuid nüüd on ta koolis matemaatikaõpetaja.

«Erialase töö leidsin üsna lihtsalt. Tuttav mainis, et neil oleks kooli õpetajat vaja, ning mõtlesin, et miks mitte teha sama tööd, mida õpin. Niimoodi saan kogemusi ning koolis õpitavat on tõepoolest hea tööga siduda,» kinnitas Paas.

Põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekava esimese aasta üliõpilane Keir Zukker töötab kooli kõrvalt klassiõpetajana ning annab viiendale ja kaheksandale klassile ka inimeseõpetuse tunde.

«Õpetajatöös on mul võimalus saada osa õpilaste pidevast arengust ja seda vahetult tunnistada – tunnen, et mängin nende elus tähtsat rolli. Muidugi ei puudu õpetaja tööst ka pidev eneseareng, erinevad suhtlusstiilid, psühholoogiline analüüsimine, tagasiside tehtud töö kohta jne. See töö on meeletult tänuväärne,» rõõmustas noormees.

Võimalusi pakkuv paratamatus

Arstiteaduse viienda aasta üliõpilase ja ülikooli kliinikumi hooldaja Eva-Lotta Kooskora sõnul on vähemalt meditsiinisüsteemis õpingute kõrvalt töötamine kindlasti hea võimalus – sedasi saab juba varakult näha haiglaelu ja harjutada patsientidega suhtlemist.

«Eks iga erialaga on nii, et mida varem erialast kogemust hakkad saama, seda parem sinu enda tuleviku jaoks. Loomulikult on inimesed majanduslikult erinevas seisus ja arvan, et nii mõnegi jaoks on kooli kõrvalt töötamine siiski paratamatus,» nentis Kooskora.

Riigiteaduste kolmanda aasta bakalaureuseüliõpilane Peeter Leets, kes on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ametis haridustöötajana, arvab, et kasulik töö ei peagi tingimata erialaga otseselt seotud olema.

«Teinekord saab ka esmapilgul kõrvalisi teadmisi ja oskusi kuidagi oma edasises elus kasutada või vähemasti neist õppida. Näiteks aktiivse ja vahetu suhtlemise kogemus ei jookse kindlasti mööda külge maha, ükskõik mis erialaga sa hiljem tegeled,» rääkis Leets.

Mitme vastaja jaoks on kooli kõrvalt tööl käimine nii võimalus kui ka paratamatus. Toodi küll näiteid tuttavatest, kes taluvad rutiinset ja nüristavat tööd hea tasu pärast, et elamiskulusid kanda, kuid enam hinnati võimalust elada iseseisvat elu ja koguda kasulikke kogemusi.