Viimaste aastakümnete areng on suunanud muuseumid oma tegevuses rohkem avalikkuse poole. Tänapäeva muuseum on külastajatega pidevas dialoogis, inimesed ootavad muuseumilt suuremat kaasatust, paindlikkust ning vastavust nende ootustele.

Tänapäeva muuseumi rolli täitmiseks ning ülikooli märkimisväärse pärandi paremaks populariseerimiseks moodustati 1. jaanuaril Tartu ülikooli muuseum, mis kätkeb endas teadusajaloo- ja teemavaldkondade kogumit kunstist astronoomiani. Tartu ülikooli muuseumi alla kuuluvad Eesti vanimate mäluastutuste hulka kuuluv kunstimuuseum ülikooli peahoones, UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kantud Tartu tähetorn, meditsiiniteaduse häll vana anatoomikum ning Toomel kõrguv ajalooline toomkirik.

Eestlastele, aga eeskätt tartlastele on Tartu ülikool ja selle teaduspärand iseenesestmõistetav, sellest räägitakse, kuid selle olemusse, tekke ja arengulukku vähesed süüvivad. Näibki, et just omade, st tartlaste ja eestlaste jaoks laiemalt, seisab meil ülikooli muuseumina ees suur ülesanne: kuidas mõtestada, tõlkida ja vahendada ülikooli ajalugu nii, et seda saadaks suurem avalikkuse tähelepanu ning huvi. Et eemärk saavutada, peame arendama sisulist koostööd ülikooli valdkondade, teaduskondade ja instituutidega. Sooviga muutuda ülikoolikesksemaks, on muudatusena käesolevast aastast ülikooli liikmetele tagatud kõikidesse muuseumimajadesse tasuta sissepääs.

Eestist väljaspool, eeskätt meie lähinaabrite juures, on Tartu kui teaduslinna tuntus üldiselt hea. Peaaegu iga Tartut tutvustav infovoldik mainib Tartut kui Eesti vaimupealinna keskust ning rõhutab selle tugevat seost Tartu ülikooliga. Seetõttu on oluline seda potentsiaali kui võimalust ülikooli mõtte ja pärandi tutvustamisel paremini rakendada. Lähtuvalt Tartut külastavatest välisturistidest on meie põhifookus seotud eeskätt venelaste, soomlaste, lätlaste ja sakslastega. Et olla võimalikult mõjusad, peame leidma igale sihtrühmale oma lähenemise ning keskenduma ajaperioodidele, millega tekib suurem ühisosa ning huvi.

Toomemäe külastuspotentsiaali paremaks rakendamiseks kavandame ülikooli muuseumi peamajja, ajaloolisse toomkirikusse, luua muuseumipoe, mis avab oma uksed 1. mail.

Näitused, haridustegevus, üritused ja programmid määravad suuresti muuseumi näo, tuntuse ja maine. Siin on muuseumi ja külastaja kokkupuutepunkt kõige vahetum. 2014. aasta kommunikatsioonitegevuse keskmes on TÜ muuseumi aastanäitus «Pea asi: maailm õlgadel». Näitusega tõstab ülikooli muuseum tulipunkti ühe oma peamise valdkonna – meditsiiniloo, sidudes nii ajaloolise pärandi kui ka uuendusmeelsed lähenemised. Näituse eesmärk on kõnetada atraktiivsel, selgel ning huvipakkuval moel inimese kõige keerulisemat osa, pead.

TÜ muuseumi kui ülikooli mälu hoidja ning ülikooli teadmiste vahendaja roll on haridustegevus, mille keskmes näeme eelmisel aastal suurepäraselt käivitunud Hullu Teadlase kui teadlase koondkuju ning tema kabineti arendamist. Alates jaanuarist korraldame igal laupäeval Hullu Teadlase kabinetis eksperimendi, mis avab ühe või teise põneva nähtuse seniteadmata tahke.

Viimaste aastate suundumus, mis räägib väga selgelt, et varasemat suvist unist Tartut külastab järjest rohkem nii välis- kui ka siseturiste, pani meid mõtlema suvistele lahtiolekuaegadele. Nii oleme 2014. aastat alates maist septembrini avatud kuuel päeval nädalas kell 10–18, oktoobrist aprillini aga viiel päeval nädalas kell 11–17.

Loodame, et kavandatud uuendused aitavad TÜ muuseumis peituvat potentsiaali paremini rakendada ning tekitada oma tegevuse vastu suuremat avalikkuse tähelepanu ja huvi.