Eestlastel ei ole kombeks avalikult kurta ega küsida abi. Eelmise aasta detsembris avaldas Eesti Teaduskoda aga avaliku pöördumise, kus väljendati siirast muret Eesti teaduse tuleviku pärast, mis on viimastel aastatel kannatanud alarahastatuse all. Millist ohtu kujutab endast teaduse ebapiisav rahastamine?

Aastateks 2014–2020 koostas Haridus- ja Teadusministeerium strateegia «Teadmistepõhine Eesti». Strateegia rahastuse alapeatükk algas selgesõnalise eesmärgiga suurendada kohalikus ja riigieelarves teadus- ja arendustegevuse rahastust 2015. aastaks 1%-ni SKT-st.

Neli aastat hiljem peab tunnistama, et eesmärgi täitmiseni on minna veel pikk tee. Numbreid vaadates selgub hoopis, et protsent, mis sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevusele loovutatakse, langes järk-järgult ajavahemikus 2014–2016. Mullu jagati teadusraha 151 miljonit eurot, millest vaid 27% ehk veidi üle 40 miljoni jõudis uurimistoetustena teadlasteni.

Eesti ülikoolides avaneb noortel teadlastel võimalus alustada oma karjääri nende juhendajate käe all, tänu kellele sai taasiseseisvunud Eesti teadusest märkimisväärne edulugu. Tipptasemele jõudmiseks peabki õppima parimatelt. Paraku ohustab uue teadlaste põlvkonna pealekasvu hääbumine. Teadlaste hulk Eestis väheneb ja need, kes on omandanud siin kõrghariduse, suunduvad välismaale, kus töö on tasustatud paremini.

Väliskogemus on noore teadlase arenguks peaaegu hädavajalik. Kahjuks ei jõua aga palju teadlasi tagasi kodumaale. Siin ei jätku neile lihtsalt ressursse. Grantide jagamisel saavad suurema osa toetusest teadlased, kes töötavad majanduslikult kõige kasumlikumas harus ja kellelt on oodata paremaid tulemusi. Seetõttu jäävad noored juba eos ebasoosingusse.

Väikese toetusega on silmapaistvaid tulemusi saavutada keeruline, olenemata sellest, kui efektiivselt ressursse kasutatakse. Seda kinnitab 2005. aastal Norras tehtud uuring, mille tulemused näitasid, et teadusuuringu produktiivsus on otseses sõltuvuses toetuse suurusest.

Mure teaduse ja teadlaste tähtsuse pärast ühiskonnas on toonud rahva ka tänavatele. Kaks aastat tagasi kujunes välja idee teadusmarsist (ingl march for science), mille esmane ajend oli kliimamuutustele viitavate tekstide kustutamine USA valitsuse kodulehelt. Sellest kasvas kiiresti välja aktsioon, mille kaudu avaldada toetust teadlastele ja faktipõhisele poliitikale. 2018. aasta aprillis oli võimalik ülemaailmsest teadusmarsist võtta osa muu hulgas ka Tallinnas.

Sel aastal jõuab teadusmarss aga ülikoolilinna Tartusse. Eestvedajad on Eesti teadusest hoolivad tudengid Bioteaduste Üliõpilaste Seltsist. Kaasa löövad ka Tartu Ülikooli üliõpilasesindus ja Eesti Maaülikool. Teadusmarsiga rõhutame teaduse tähtsust 21. sajandi ühiskonnas ja teadmistepõhise ühiskonna arengus. Samuti avaldame toetust Eesti teadlastele.

Soovime pöörata tähelepanu tõsiasjale, et teadustöö annab aluse teaduspõhisele haridusele ja ühes teadustöö kvaliteediga kannatab seega ka haridus. Näeme teadust kui ühiskonda edasiviivat uuenduslikku jõudu, mis võimaldab ettevõtetel ja riigil rakendada eri probleemidele nüüdisaegseid lahendusi. Tajume teadust kui osa kultuurist. Nagu teised kultuurivaldkonnadki parandab see inimese elukvaliteeti ja kasvatab eneseteadvust.

Kõik, kellele läheb teema korda, on oodatud 4. mail kaasa marssima. Koguneme kell 12 Rüütli tänava algusesse, et liikuda koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ette kõnekoosolekule. Seal saavad sõna mitu Tartu Ülikooli teadlast ja õppejõudu. Peale selle on vaba mikrofoni ajal igaühel võimalus väljendada oma toetust. Täpsem teave on Facebookis: «Teadusmarss 2019».