Eestis puudus seni eksperimentaalarenduse kui tehnoloogiasiirde ühe olulise eelduse toetamiseks ehk nn surmaorust ülesaamiseks sihtsuunitlusega rahastusinstrument.

Arvestades, et personaalse uurimistoetusega (PUT) rahastatud projektidest moodustavad koguni umbes 40% rakendusuuringud, on ilmne, et Eesti teaduse suur potentsiaal on kasutamata.

Surmaoruks (ingl valley of death) nimetatakse lünka teadustulemuste ja ettevõtluse vahel. Seda kirjeldas teaduse ühiskondlikule mõjule pühendatud teadusfoorumil «TeadusEST 2017» isikliku kogemuse näitel Tartu Ülikooli professor Tambet Teesalu, kes on seni Eesti ainus Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) eksperimentaalarenduse (ingl proof-of-concept) grandi saaja.

Nn surmaoru probleem seisneb selles, et vastutus tootmiseks veel liiga toorete tulemuste eest lasub teadlasel, kuid ka ettevõtja ei ole huvitatud võtma riske veel poolikute ja kontrollimata teaduslahendustega. Seepärast on paljudes riikides loodud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis innustaksid teadlasi arendama oma avastusi edasi küpsemasse faasi, mis oleks investoritele atraktiivsem ja edasisse arendustegevusse panustamiseks arusaadavam.

Eksperimentaalarenduse toetamine

Eesti Teadusagentuuris asuti eksperimentaalarenduse toetamisele suunatud uut granditüüpi välja töötama 2017. aastal. Uuriti mitmesuguseid võimalusi ja eeskujusid, kahe aasta jooksul peeti nõu teadus- ja arendusasutuste esindajatega ning eri valdkondade teadlastega. Eeskujuks otsustati võta ERC eksperimentaalarenduse grandi raamistik, ent kohandada seda Eesti oludega. 2018. aasta lõpus eraldati riigieelarves arendusgrandi katsetamiseks lisavahendid, st arendusgrante ei anta välja PUT-grantide arvelt.

Arendusgrant (EAG) on mõeldud Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavatele teadlastele, kes on huvitatud oma senise teadustöö tulemuste kommertsialiseerimispotentsiaali suurendamisest või ka laiemalt (nt humanitaar- ja sotsiaalteaduste puhul) ühiskonna hüvanguks rakendamisest.

Siinkohal tulebki rõhutada, et eksperimentaalarendusega saab tegelda kõigis teadusvald­kondades, sest see mõiste hõlmab ka uuendusi ühiskonnas laiemalt. Seega on arendus­granti oodatud kindlasti taotlema ka nn pehmete teadusalade esindajad. Eriti oodatud on aga sotsiaal-, humanitaar- ja kunstiteadlaste osalusega arendusgranditaotlused, kuna nende abi on ühiskonna tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni mõtestamisel hädavajalik.

Arendusgrandi periood on üldjuhul kuni üks aasta ja maht kuni 100 000 eurot. Ehkki tegu on teadusgrandiga, on taotlusele esitatavad nõuded PUT-idega võrreldes mitmes mõttes erinevad.

Peab tuginema varasematele tulemustele

Kõige suurem erinevus on see, et grant ei ole mõeldud nn tavapäraseks uurimistööks, vaid kavandatav projekt peab tuginema varasematele uurimistulemustele, mis oleksid vähemalt tehnoloogilise valmiduse tasemel 4. Taotluse hindamisel on põhirõhk innovatsioonipotentsiaalil, mistõttu hindajatena kaasatakse ka ettevõtlustaustaga eksperte.

Hindamisprotsess on kaheastmeline: toimub eeltaotluste ja nn täistaotluste voor, et vältida nii teadlaste kui ka hindajate ebamõistlikku koormust. Eeltaotluste voorus hinnatakse eelkõige tehnoloogilise valmiduse lähtetaset ning projektiideed; teises voorus ka taotleja ja projektimeeskonna võimekust, projekti olulisust jmt.

Taotlemine ja hindamine toimuvad, nagu ikka, Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS. Et teadlastele oleks taotlemine võimalikult lihtne, on lähtutud PUT taotlusvormide loogikast. Hindamisel on püütud teha hindamiskriteeriumid ja hinnatavad aspektid nii taotlejatele kui ka hindajatele võimalikult selgesti mõistetavaks.

Esimesed toetused antakse aasta lõpus

Esimesed toetused on plaanis välja anda selle aasta lõpus. Kuna tegu on esimese, n-ö katsetuseks mõeldud taotlusvooruga, on selle kogumaht väga väike (umbes 400 000 eurot) ja seepärast tasub enne taotlema asumist põhjalikult tutvuda ETAg-i kodulehel olevate selgitavate materjalidega, sh eriti eksperimentaalarenduse piiritlemise kohta.

Esimese taotlusvooru kogemuste põhjal on plaanis teha parandusi ja kindlasti ka suurendada märkimisväärselt arendusgrantide kogueelarvet. Et tegu on Eestis uue granditüübiga, on tähtis kujundada see uus rahastusinstrument võimalikult eesmärgipäraselt. Seepärast on ka kõik täpsustavad küsimused ja konstruktiivsed ettepanekud väga teretulnud (siret.rutiku [at] etag.ee, 731 7381).