TÜ Viljandi kultuuriakadeemia on Eestis ainus koht, kus näitlejate, lavastajate ja harrastusteatrite juhtide kõrval koolitatakse mitmekülgseid visuaaltehnolooge.

Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava alguseks võib pidada 1991. aastat, mil kultuuriakadeemiasse võeti vastu esimene dekoraator-butafooride kursus. Praegu on sel õppekaval neli õppesuunda: dekoraator-butafoor, etenduskunstide multimeediaspetsialist, lavastuskorraldaja ja valguskujundaja.

Dekoraator-butafoor Mailiis Laur seletab, et õppekava ained pannakse kokku mitmel tasandil. Osa on üldained, millele lisanduvad osakonnaspetsiifilised ained, etenduskunstide osakonna puhul näiteks teatriajalugu. Õppekava tasemel õpivad kõik nelja eriala õppurid visuaalkultuuriga seotud aineid, näiteks kompositsiooni. Neljas tasand on juba erialaspetsiifilised ained.

Mailiisi kursuseõde Liis Künnapas täiendab, et kõige tihedam päevakava on ilmselt lavastuskorraldajatel. Et olla teatrieluga paremini kursis, võtavad nemad peale enda erialaspetsiifiliste ainete ka õppekava kolme teise eriala aineid.

Esimesel kahel kooliaastal on palju ühiseid aineid, kuid alates kolmandast aastast ei pruugigi eri suuna kursusekaaslased üksteist eriti tihti näha – kui just ei töötata ühiselt mõne projekti kallal.

Valguskujundusele spetsialiseerunud Sander Aleks Paavo kiidab, et õppetöö annab selleks siiski palju võimalusi. Kokku satutakse eelkõige tänu teatrikunsti eriala üliõpilastele, kelle lavastused vajavad igakülgset abi ja pakuvad palju praktikat ka muude erialade tudengitele.

«Hea näide on kas või meie kooli 12. lennu näitlejate diplomitöö «Dekameron». Seal teeb valgust meie kursusekaaslane ja kujundust aitavad teha meie dekoraator-butafoorid. Enne seda oli mitu meist kaasatud Rakvere Teatri lavastuse «Pipi peab jõule» ja NUKU Teatri «Protsessi» tegemisse,» seletab Sander.

Pidev koostöö ning suhtlemine lavastajate, koreograafide, näitlejate ja tantsijatega, samuti eri loovtehniliste erialade põimumine on väike tõetruu mudel sellest keskkonnast, kuhu üliõpilased pärast kooli lõpetamist tööle. asuvad

Visuaaltehnoloogia tudengid kinnitavad, et kool pakub palju häid võimalusi end näidata ja kehtestada. Kaheksast semestrist kuuel on kohustus käia praktikal, nii et tihti leitakse juba õpingute ajal koht, kus edaspidi erialast tööd teha.

Sandri sõnul on eriala lõpetajate tööpõld üsna lai. Kõige laiemad valikud on multimeediaspetsialistidel, aga Eestis on suur puudus ka näiteks valgustajatest. Neid vajavad nii teatrid, filmitegijad ja kontserdikorraldajad kui ka näiteks muuseumid või kaubamajad, kus saab kujundada ja teha arhitektuurivalgustust.

Butafooria on samal ajal üsnagi spetsiifiline eriala, mida läheb peamiselt vaja teatris või filmikunstis. Võimalused on saada kunstnikuna tööd teatris, meelelahutusvaldkonnas, reklaaminduses või vabakutselisena eri projektides, kuid võib ka edasi õppida.

Mailiis tõdeb, et Eestis pole dekoraator-butafooridel võib-olla väga palju erialaseid võimalusi, aga maailmas õpetatakse klassikalist butafooriat väga vähe. Palju tellitakse Hiinast odavaid maske või muid rekvisiite, kuid selline lahendus võtab aega ega arvesta neid kasutavate inimeste eripäraga.

«Kui olin Vanemuises praktikal, tuli Rootsist külalislavastaja, kes oli hämmeldunud, et meil on reaalselt olemas inimesed, kes tegelevad ise lavakujunduse ja rekvisiitidega. Nii et mõnes mõttes on see maailmas väga eriline ja nõutud oskus,» räägib ta.

Eestis on kultuuriakadeemia ainus koht, kus selliseid asjatundjaid koolitatakse. Peale selle on neil väga head õppimistingimused. 2000. aastal ehitati valmis akadeemia black-box’itüüpi saal, mis lõi koos väga hea tehnikapargiga suurepärased töötingimused valguskujundajate õpetamiseks.

Praeguseks on peale kooli saali visuaaltehnoloogia üliõpilaste kasutada skulptuuriklass, valguslabor väiksemate rühmatööde tegemiseks ja üliõpilaste rekreatsiooniruum.

2014. aasta sügisel avati Vilma maja, kus on visuaaltehnoloogide kasutada butafooria töökoda, maaliruum dekoratsioonimaali ja suuremahuliste butafooriatööde tegemiseks, ventilatsioonikamber, mis võimaldab töötada terviseohtlike materjalidega, ning materjalide laoruum.

Majas asub ka multimeedia eriala vajaduste järgi sisustatud multimeedia keskus, kus on mitmeotstarbelised stuudiod nüüdisaegse video- ja esitlustehnikaga.

«Ruumid ja tehnilised võimalused on meil ülihead: töökojad on korralikud ning rohelise ekraaniga videostuudio võimalused lõputud. See on kindlasti üks põhjus, miks tulla õppima Viljandisse!» kinnitab Mailiis.