Tänavu möödub 200 aastat Liivimaa talurahva vabastamisest pärisorjusest ning 150 aastat sellele sündmusele pühendatud esimesest üldlaulupeost. Orjus ja vabadus on üks keskseid mõistepaare Eesti ajalookirjutuses, folklooris, kirjanduses ja mõtteloos.

Eesti rahvusliku ajalookontseptsiooni üks läbivaid motiive on eestlaste vabadusepüüe ning vabaduse kõige selgem vastand on orjus, mis on kaasnenud võõrvallutuse ja ‑võimuga.Vabadusvõib tähendada iseenda peremeheks olemist nii üksikisikuna kui ka terve rahvusena, määrates ise enda saatust ning olles peremeheks omal maal. Vabaduse ja orjuse vastandpaar on olnud üks peamisi lähtealuseid Eesti ajaloo periodiseerimisel ning eri perioodidele hinnangu andmisel.

Inauguratsiooniloengu eesmärk on analüüsida, kuidas mõistete orjus ja vabadus tähendusväli ja kasutusviisid on Eesti mõtteloos pikas plaanis muutunud. Milliste teooriate ja argumentidega eri perioodidel orjust põhjendati, õigustati või kritiseeriti?

Selle mõtteloolise ekskursiooni taust on orjuse ja pärisorjuse kontseptsioonide areng Euroopa mõtteloos antiikajast uusajani, mis on kujundanud ka siinseid arusaamu selle kohta, mida orjus õieti tähendab nii individuaalsel kui ka rahvuslikul tasandil. Vaatluse alla võetavad võtmeperioodid on Rootsi aeg, valgustusajastu, ärkamisaeg ja iseseisva Eesti riigi loomine 20. sajandi algul.

Pärtel Piirimäeon õppinud Tartus ja Göttingenis ajalugu ning Cambridge’is mõttelugu ja poliitiliste ideede ajalugu. 2007. aastal kaitses ta Cambridge’i Ülikoolis doktorikraadi ajaloo erialal.

Aastatel 2002–2006 töötas ta külalisõppejõuna University College Londonis ja teadurina Cambridge’i Ülikooli St. John’s College’is ning aastatel 2006–2018 vanemteaduri ja dotsendina TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudis. Piirimäe on olnud teadur Uppsala instituudis Swedish Collegium for Advanced Study ning külalisteadur Harvardi Ülikoolis. Alates 2018. aastast töötab ta mõtteloo professorina TÜ filosoofia ja semiootika instituudis.

Piirimäe uurimisvaldkonnad on rahvusvahelise poliitilise ja õigusliku mõtte ajalugu, varauusaja propaganda, publitsistika ja ajalookirjutuse ajalugu ning Eesti ja Läänemere regiooni mõttelugu Euroopa mõtteloo kontekstis. Tema praegune peamine uurimisteema on loomuõiguse ja rahvusvahelise õiguse ajalugu varauusaja Euroopas ning nende ideede retseptsioon ja rakendamine Põhja-Euroopas ja Balti provintsides.

UUENDATUD! Vaata ka UT TV salvestust inauguratsiooniloengust: