Oktoobrikuu seisuga ei ole 42% kõigist ülikooli töötajatest kordagi käinud töötervishoiuarsti juures. Nii mõnigi kord jääb tervisekontroll rahapuuduse taha.

Töötervishoiuarsti tehtava tervisekontrolli peamine eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust tema jaoks. Oluline on ka eesmärk avastada võimalikult vara tervisehäired, mis võivad olla seotud töökeskkonnaga. Probleemi varajane avastamine aitab vältida töötaja tervise edasist halvenemist.

Ülikooli personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas ütles, et töökeskkond avaldab meie tervisele paratamatult mõju, sest veedame suure osa oma ärkveloleku ajast tööl.

Töötervishoiuarsti juures tehakse töötaja üldine tervisekontroll, sh kontrollitakse nägemist, ja seal tuleb käia iga paari-kolme aasta tagant. Regulaarselt arstil käies on võimalik hinnata, kas aja jooksul on midagi muutunud.

Arstikeskuse Qvalitas peaarsti dr Toomas Põllu sõnul on töötervishoiuarsti tehtavad läbivaatused ainukesed süsteemselt korraldatavad tervisekontrollid. Nende käigus on võimalik avastada haigus varajases staadiumis ja suunata patsient edasistele uuringutele. «Igast kümnest läbi vaadatud patsiendist kahel leiame tervises midagi sellist, mis vajaks edasi uurimist, ja neist ühel diagnoos ka kinnitatakse,» ütles ta.

Põld toonitas, et kutsehaiguste vähene ennetamine avaldab halba mõju nii töötajatele endile kui ka ühiskonnale tervikuna, sest tekitab töövõime vähenemise tõttu tohutuid kulutusi sotsiaalkindlustussüsteemi jaoks.

Tööinspektsiooni viimaste aastate järelevalvetöö näitab, et töötajate tervisekontrolli korraldus on Eesti ettevõtetes üks sagedasemaid probleeme. Kahjuks kasvab ka töökohal toimuvate terviserikkest põhjustatud äkksurmade arv.

Kristi Kuninga sõnul on arstilt saadud andmed tähtsad nii töötaja kui ka tööandja jaoks. Tööelu kestab kaua ning kui inimene vanemas eas haigestub, on võimalik hinnata, kas vaevused on põhjustatud töökeskkonnast ja kas tööandja on püüdnud riske vähendada.

Korrapäratus

Selgub aga, et ülikooli eri üksustes suunatakse töötajaid tervisekontrolli väga erineval määral ja korrapäratult. Kuigi töötervis­hoiuarsti juures käimine on kohustuslik, seab raha omad piirangud ja nii on selgunud, et 1503 ülikooli töötajat ei ole kordagi tervisekontrollis käinud. Ühe inimese tervisekontroll maksis 2018. aastal tööandjale 50 eurot.

Ülikooli eelarves on töötervis­hoiukulud üksuste kanda. Kuninga sõnul tähendab see, et üksuste eelarves on kindlaks määratud tegevuskulud ning juht saab valida, milleks raha kasutada. «On juhtide otsus, kas nad ostavad uue arvuti või saadavad töötajad tervisekontrolli,» lausus ta. Kõrgemalt tasandilt ei saa keegi suunata, milleks tegevuskuludeks ette nähtud raha täpselt kasutatakse.

Vaade tulevikku

Arsti juures käimine on Kuninga veendumuse kohaselt aga investeering tulevikku. «Meil on valik, kas kasutame raha kohe praegu mõne asja või tegevuse jaoks või vaatame tulevikku ja hoolitseme oma töötajate eest,» lausus ta.

Kuidas siis käituda, kui juht ei soovi saata oma töötajaid tervise­kontrolli, kuigi töötajatel on tegelikult selleks õigus? Kuningas soovitab oma juhiga rääkida ja anda märku, et tervisekontroll on tähtis.

Mõnes üksuses on personali­osakonna juhataja sõnul aga hoopis vastupidine olukord: töötajad ise keelduvad tervisekontrolli minemast ja usuvad, et perearstil käimisest piisab. Sellist arvamust on siiski aina vähem ja sel juhul peab juht töötajale selgitama, miks töötervishoiuarsti juures käimine on vajalik ning kuidas see on ka töötaja huvides. Kui töötajal tuvastatakse töökeskkonnast tingitud tervise­kahjustus ja leitakse, et see on seotud tööga, mida ta teeb või on teinud, kuid tööandja ei ole tingimuste parandamiseks vaeva näinud, võib tööandjalt nõuda ravikulude hüvitamist. Kuninga sõnul on selliseid juhtumeid ülikoolis ette tulnud ja praegugi makstakse hüvitist mõnele inimesele, kes on saanud 1980. aastatel ülikoolis töötades tervisekahjustuse.

Personaliosakonna juhataja rõhutas, et oma tervise eest peab siiski igaüks ise hoolt kandma. Kasuks on ka väike pingutus – näiteks tuleks jälgida, et ei jäädaks liiga kauaks arvutiekraani ette. Laua taga istudes tasub meelde tuletada õige rühi hoidmist ning aeg-ajalt tuleb tõusta püsti ja kas või natuke ringi kõndida. Peale puhke­pauside tegemise peaks tähelepanu pöörama ka sellele, kas tööle tullakse autoga või jalgsi. Mida rohkem päeva jooksul end liigutada, seda parem tervisele.

Ülikooli osakondades on valitud ka töökeskkonnavolinikud, kes võivad oma kolleege utsitada aktiivsem olema ja tervislikumalt käituma. Uuel aastal jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, milles sätestatakse ka töökeskkonnavolinike kohustus jälgida, et töötajad oleksid tervise­kontrollis käinud.

Muudetud seaduses rõhutatakse töökeskkonna riskide hindamise tähtsust ja tööandja vastutust hea töökeskkonna tagamise eest. Uus on tööandja kohustus hinnata peale füüsiliste, keemiliste ja ergonoomiliste ohutegurite ka psühhosotsiaalseid riske nagu stress, tööpinge, kiusamine ja ahistamine.

Millised tervisega seotud kulud hüvitatakse?

Ülikool hüvitab järgmised tervise edendamiseks tehtud kulutused:

• treeningupaiga regulaarse kasutamise kulu (spordiklubi liikmemaks ja piletid);
• avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasud (avalik rahvaspordiüritus on üritus, kus saavad osaleda kõik soovijad. Sellised on näiteks Tartu maraton ja mitmesugused jooksusarjad, kuid mõne asutuse spordipäev või muu kitsamale ringile mõeldud sündmus nende hulka ei kuulu);
• tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või kutsetunnistusega taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele tehtud kulutused.

Hüvitis on personaalne ja seda ei saa edasi kanda.