Tartu Ülikooli loodusteaduste ja tehnoloogia õppekava üliõpilased töötasid välja loodusliku UV-kaitsevahendi tootmise viisi. Naha vastupanuvõimet tugevdava ja põletikuvastase toimega uudne kreem on veemaailmale ohutu.

Novembris peetud rahvusvaheliselt sünteetilise bioloogia võistluselt (IGEM) hõbemedaliga naasnud TÜ tudengid tutvustasid Bostonis toimunud lõppvõistlusel oma lahendust, mis aitab vältida merevee saastamist. Üliõpilastel tuli välja mõelda, kuidas päästa koralle tuhmumise ja patoloogiate eest, mis on põhjustatud vette sattunud päikesekaitsekreemidest.

Igal aastal jõuab maailmamerre ligikaudu 14 000 tonni päikesekaitsekreemi, mida inimesed on enne ujumist naha peale määrinud. Enamik kaubanduslikult toodetud päikesekaitsekreeme sisaldavad keskkonnale mürgiseid laia UV-kiirgusspektriga kemikaale oksübensooni ja oktinoksaadi. Vette sattudes suurendavad need järsult selle mürgisust ja seega ohustavad vee-elustikku. Probleem on nii suur, et Hawaiil keelustatakse alates 2021. aastast neid keemilisi ühendeid sisaldavate päikesekreemide müük ja kasutamine.

TÜ üliõpilased leidsid keeruka küsimuse lahendamiseks inspiratsiooni tänavu avaldatud teadusartiklist, kus Florida Ülikooli teadlased kirjeldasid looduslikku UV-kaitset pakkuva molekuli MAA tootmist tsüanobakteris. UV-kaitseainete sünteesiks viidi pärmirakkudesse kahest organismist neli geeni.

«Keskkonnasäästlikke päikesekaitsekreeme on toodetud ka mujal, aga see töö on väga aeganõudev ja kallis. Meie meetod on taskukohasem ja kiirem, sest toimeainet ei pea pärmseente ekstraktist eraldama, vaid neid saab kreemis kasutada koos. Pealekauba niisutab ekstrakt nahka ja muudab selle pehmemaks,» rääkis võistkonna juhendaja Ilona Faustova.

IGEM on rahvusvaheline sünteetilise bioloogia võistlus, kus üliõpilasvõistkonnad püüavad sünteetilise bioloogia abil lahendada ülemaailmseid probleeme. Samuti arendatakse võistlusel tulevaste noorteadlaste labori- ja meeskonnatöö ning sotsiaalseid oskusi. «Väga oluline on ühiskonda teavitada ja mõista, et elukeskkonna bioloogiline kestlikkus pole enesestmõistetav,» ütles Faustova.

Võistkonna juhendaja loodab, et ettevõtjate huvi korral võiks üliõpilaste ideest saada kunagi päris toode. Näiteks 2011. aastal IGEM-i võistlusel peaauhinna võitnud projektist on nüüdseks välja kasvanud suur ettevõte, mille väljatöötatud gluteenitalumatuse vastane ravim on jõudnud kliiniliste uuringuteni.