Sel sügisel alustab magistriõpinguid rohkem tudengeid kui mullu. Uurisime värsketelt õppuritelt, mis motiveerib neid õpinguid jätkama.

Igal sügisel annavad uued tudengid ülikoolilinnale uue hingamise. Ja igal sügisel jätkab õpinguid ka arvukalt üliõpilasi, kes on juba ülikoolieluga tuttavad.

Kevadel bakalaureuseastme üliõpilastele lõpudiplomeid kätte andes ütlesid valdkondade ja instituutide juhid korduvalt, et bakalaureusekraad on kõrgharidusteel kõigest esimene samm, ja kutsusid noori üles oma õpinguid magistriastmel jätkama – nii saavad tudengitest tippspetsialistid, kes on hinnatud nii Eestis kui ka mujal.

Sel õppeaastal astus magistriõppesse 1506 üliõpilast, kellest 361 on välisüliõpilased. Kokku kandideeris magistriõppesse 2937 inimest 3561 avaldusega.

Eelmisel õppeaastal võeti magistriastmesse vastu 1349 tudengit. Seega on neid tänavu 157 võrra rohkem.

Aasta tagasi ilmus Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta­analüüs, kust selgus, et õppimine tasub end ära, sest mida kõrgem on haridustase, seda suurem sissetulek.

Kõrgem haridus, kõrgem palk

Statistika näitab, et kraadi omandanud inimesed teenivad rohkem kui need, kes on õpingud pooleli jätnud. Ainult magistriastmes on asi vastupidine, sest õpingud pooleli jätnud teenivad keskmiselt umbes 150 eurot rohkem kui need, kes on koolitee lõpuni käinud.

Toonane Haridus- ja Teadus­ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk arvas peamise põhjuse peituvat selles, et magistriõpingute katkestajad juba töötavad kõrgepalgalisel kohal ning on karjääriredeli kõrgemal pulgal. Seetõttu ei ole neil põhjust, vajadust ega huvi diplomit saada.

«Nooremad, kes saavad magistrikraadi kätte, lähevad pärast lõpetamist võib-olla esimesele erialasele tööle ja seetõttu on ka palk väiksem, sest ronimisruumi veel on,» selgitas Valk toona.

Küsisime uutelt magistri­astme tudengitelt, miks nad otsustasid edasi õppima minna ja kas neid motiveerib ka loodetud suurem sissetulek.

Greete Palgi lõpetas kevadel ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala bakalaureuse­õpingud ning töötab Tartu Postimehes reporterina. Sel sügisel jätkab ta õpinguid samal erialal magistriastmes.

Enne kui Greete ajakirjandust õppima asus, oli ta aasta­kese tudeerinud majandust, mis talle aga enda sõnul eriti ei istunud. Seevastu ajakirjandus on südame­lähedane ning aja­kirjanduse ja kommunikatsiooni magistrikava tundus kõige põnevam ja asjalikum.

Greete uuris ka teiste erialade õppekavasid nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Ülikoolis, aga jätkab magistriõppes siiski sedasama eriala, millega ta bakalaureuse­astmes alustas.

Teisi kohustusi peale töö pole

Greete sõnul aitas õpingute jätkamise kasuks otsustada muu hulgas see, et praegu pole tal peale töö teisi suuri kohustusi. «Kes teab, kas viie aasta pärast on enam viitsimist täiskohaga töötada ja samal ajal õppida,» arutleb ta.

Juba viimasel bakalaureuse­aastal töötas ta täiskohaga ja leidis, et kiire tempo teda ei murra.

«Praegu olen veel selles rattas sees ja ilmselt lähevad järgmised kaks aastat ka kiiresti mööda. Pealegi ei saa haridust keegi ära võtta,» leiab ta.

Ta loodab, et areneb ka oma töös kiiremini, kui saab koolist teoreetilist ja praktilist tuge juurde.«Ilmselt mul järgmisel kahel aastal väga palju isiklikku aega ei ole, aga usun, et need aastad tulevad paganama põnevad,» sõnab Greete.

Ökoloogiat õppima asuv Andra Lääts on enda sõnul kogu aeg teadnud, et pärast bakalaureuse­õpinguid tuleb kohe ära teha ka magistrikraad.

«Eks vanemad sugulased ka ikka ütlesid, et kui paus sisse tuleb, siis lõpuks enam ei viitsigi edasi õppida,» räägib ta.

Kooliga lõplikult ühele poole

Andra seda ise eriti ei usu, küll aga on ta nõus, et järjest kõik ära teha on lihtsam, kui hiljem pere kõrvalt uuesti õppima asuda.

«Ma tahan, et koolile saaks lõplikult joone alla tõmmata ja siis edasi minna,» lausub ta. Aga et keegi ju ei tea, mida tulevik toob, on ta valmis ka võimaluseks, et omandab kunagi hoopis mõne muu eriala.

Õppida Andrale meeldib ja ülikoolis on tema sõnul tore käia. Ta on veendunud, et kui võimalik, tuleb end harida nii palju, kui vähegi saab, ja Eestis on selleks loodud üpris head tingimused.

Teisi ülikoole peale Tartu Ülikooli Andra ei kaalunudki. Oma valikus oli ta nii kindel sellepärast, et ökoloogia eriala meeldib talle väga ja ta soovib saada oma valdkonnas edukaks.

Vahepeal mõtles ta ka välismaale mineku peale, aga seda eelkõige sellepärast, et saada mujal elamise kogemus. Tõsise mõttena ta seda ideed aga ei kaalunud, sest Tartu ja Tartu Ülikool on talle armsaks saanud.

Kui Andra räägib oma sõpradega edasiõppimisest, siis peamiselt tehakse seda ikkagi puhtalt sellepärast, et omandada rohkem teadmisi.

«Kui vaatan oma sõpru ja tuttavaid, siis ei näe ma, et edasi­õppimise peamine põhjus seisneb rahas. Loomulikult on raha tore, aga mulle tundub, et praeguste noorte jaoks on palju olulisem see, et töö oleks piisavalt huvitav ja hing oleks seda tehes rahul. Raha on teise­järguline,» arvab Andra.

Ta lisab, et isiklikult oleks ta valmis võtma vastu pigem natuke väiksema palgaga töö, aga peaasi, et töö pakuks talle piisavalt pinget ning arenguvõimalusi. Siiski loodab ta, et sellist valikut tal teha ei tule.

Mari-Liis Koemets lõpetas aasta tagasi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuse­õpingud. Pärast seda aga tundis ta, et tahab mõneks ajaks õppimisest kõrvale astuda ja erialase töö otsida, mille ta ka leidis.

«See tundus minu jaoks ka suurema proovikivina kui edasi­õppimine, sest bakalaureuse­õpingute ajal olin endale tõestanud, et suudan õppimisele pühenduda,» sõnab ta.

Töö nõuab aga veel suuremat pühendumist ja toob ühtlasi kaasa suurema vastutuse. Mari-Liis leidis töö Eesti Maaülikoolis ja ta on rahul, kui saab endast kõik anda.

Püsitöö kõrval naudib ta ka projektitöid, mis vajavad nokitsemist ja võimaldavad tal avastada täiesti uusi valdkondi.

Ometi ei lähe Mari-Liis edasi õppima kommunikatsiooni, vaid valis magistriõppekavaks hoopis kultuurikorralduse.

«Tean, et kommunikatsioon on minu kutsumus, kuid mulle tundub, et erialast arengut, näiteks projektide kirjutamise oskust ja õigusteadmisi, pakub kultuurikorraldus praegu rohkem. Ka see on osa kommunikatsioonist,» selgitab ta oma valiku tagamaid.

Magister pole vajalik

Oliver-Matis Lill läheb magistrisse puhtalt sellepärast, et tal on soov palju juurde õppida. Täpsemalt huvitab teda teadus ja teooria arvutiteaduste alal.

«Ma ei ütleks, et magister millekski 100% vajalik on, sest alati on sihtmärgini mitu erinevat teed, aga paljudel juhtudel on see lihtsalt optimaalne valik,» lausub ta.

Lihtsamal matemaatika- ja teooriavabal programmeerimistööl see ilmselt tema sõnul väga vajalik ei ole, aga samas usub ta ka, et enamik magistrante selliseid ameteid ei sihi ja huvitavamatel tööotsadel on kraadist kindlasti palju kasu.

Et aidata abiturientidel teha selgemaid erialavalikuid, on Tartu ülikool alates 2009. aastast pakkunud neile võimalust tutvuda huvipakkuva erialaga tudengivarjuna.

Eelmisest semestrist alates oodatakse tudengivarje ka magistriõppe üliõpilastele.

Turunduse peaspetsialisti Karin Kustavuse sõnul on tudengivarjude toomine magistriõppesse oluline samm, mis aitab kaasa Tartu Ülikooli vilistlaste edukale tulevikule.

«Magistrikraad annab tööturul teiste ees väga suure eelise. Seetõttu tahame nii enda kui ka teiste ülikoolide bakalaureuse­üliõpilastele pakkuda võimalust oma kitsam eriala­valik hoolega läbi mõelda,» rääkis Kustavus.

Tudengivarju projekt sobib selleks väga hästi, sest annab noortele parema arusaama valitava eriala iseloomust ja magistriõppe eripäradest.

Tudengivari kui töövari

Tudengivari on nagu töövari, erinevus seisneb ainult selles, et varjuna ei saadeta mitte töötajat, vaid üliõpilast.

Koos valitakse välja sobiv päev, mille jooksul saab tulevane sisseastuja ettekujutuse, kuidas näeb välja õppetöö valitud erialal ja tudengielu Tartu Ülikoolis.

Varjuks võib tulla mitme eriala üliõpilaste juurde ja teha seda kasvõi mitu korda, et olla oma valikus kindel.

Seega kõik praegused bakalaureuse­tudengid, kes alles mõtlevad magistrisse astumise peale, siis tudengivarjuks olemine on hea võimalus saada lähemalt tuttavaks erialaga, mida soovitakse õppima minna.

UT toimetus soovib kõigile uutele ja vanadele üliõpilastele jõudu ja jaksu uueks semestriks, et õpingud kulgeksid ladusalt võiduka lõpuni!