13.07.1921 – 22.08.2018

Lahkunud on hea kolleeg, paljude keemikute õpetaja ja eeskuju Tullio Ilomets. Keemia oli alati tema peamine maailmavaade. Seda lihvisid üldine kultuurihuvi, laialdased teadmised ajaloost ja ühiskonnast ning tundlikkus ja vastuvõtlikkus kõige inimliku suhtes.

IN MEMORIAM – Tullio Ilomets (keemikute erakogu).jpg

Sellel põhinedes oli Tullio Ilomets suuteline tegema asju, mis näisid paljudele tema kaasaegsetele lootusetud. Nii oli see muinsuskaitsega seotud ürituste puhul, mis olid Eesti iseseisvuse taastamise ajal suure poliitilise tähendusega. Ta talletas ka teadusajalugu, kogudes asju ja infot ammu enne selle tegevuse vajalikkuse üleüldist teadvustamist. Praeguseks on meil rahvusvahelisel tasemel (teadus)ajaloo muuseum.

Tullio Ilometsa keemiateadmised olid entsüklopeedilised ja see võimaldas tal huvituda väga paljudest teadusprobleemidest. Osa neist uurimisteemadest on jõudnud laialdasema tunnustuseni alles nüüd. Tema huvi orgaaniliste ühendite sünteesi ja analüüsi vastu on leidnud rakendust selliste keeruliste looduslike ainete koosluste uuringutel nagu ravimuda ja taimede glükosiidsed komponendid.

Ta oli sügavalt huvitatud ka praegusajal toimuvast, näiteks Emajõe äärde tselluloositehase rajamise kavast. Ta mõtles aktiivselt kaasa mõju üle, mida tehnoloogia võib avaldada meie elukeskkonnale.

Teisalt oli Tullio Ilomets huvitatud ehitusmaterjalide keemiast. Tema algatatud uuringud võimaldasid edukalt taastada Tartu Jaani kiriku müürid. Seal kasutati selliseid telliseid ja mörti, mille koostis sobis vanade meistrite materjalidega, ja need müürid püsivad.

Ka tema huvi kunsti vastu leidis kokkupuute keemiaga. Ta koolitas restauraatoreid, kes mõistavad vanaaegsete värvainete hingeelu ning ajalooliste materjalide ja nende töötlemise viiside tagapõhja.

Tullio Ilometsal on olnud Tartu Ülikoolis antavale keemiaharidusele suur mõju. Ta nõudis oma õpilastelt palju, aga tegi seda sellises vormis, mida sageli peeti lihtsalt lahedaks käitumiseks. Samal ajal andis ta nii olulise panuse mitme põlvkonna keemikute haridusse. Tema huvi looduslike ühendite keemia vastu mõjutas ka keemia õpetamist Tartus. Just nii leiti keemiaosakonnas koht biokeemia suunale, mis eristus oma keemiale iseloomuliku lähenemisega teistes teaduskondades õpetatavast.

Raamat oli Tullio Ilometsa maailmas alati kesksel kohal. Eriti erutasid teda ainulaadsed väljaanded ja käsikirjad ning kindlasti oli tema jaoks tähtis raamatute koduks olev raamatukogu. Ta oli asendamatu nõuandja meie raamatukogu töötajatele, valides kogude jaoks huvitavat, ka mitte ainult keemia eriala tarbeks. Kuni viimase ajani kirjutas ta teadusajaloole ja -bibliograafiale pühendatud raamatuid ning tegeles nende väljaandmisega, sest ta pidas teaduse ajalugu maailma kultuuripildi kindlaks osaks.

Tullio Ilomets on jäädavalt üks sammas, millel püsib Tartu Ülikooli vaim.

Keemikute nimel Jaak Järv

Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor, akadeemik