Mirell Prosa on nimi, mida on kuulnud ilmselt kõik, kes on vähegi kursis Tartu üliõpilaseluga. Aktiivne neiu on juhtinud projekte, mis on märkimisväärselt muutnud Tartu tudengielu. Sel kevadel valiti Mirell aasta tudengiks.

Räpinast pärit Mirell Prosa kolis Tartusse kuus aastat tagasi, kui asus pärast gümnaasiumi lõpetamist majandust õppima. Siis ta veel ei teadnud, et lõpetab ülikooli hoopis õigusteaduskonnas. Veel vähem oskas ta aimata, et saab kunagi kanda aasta tudengi uhket tiitlit ja aidata muuta Tartut noorte jaoks kõige arendavamaks keskkonnaks.

Niisiis lõpetas Mirell sel kevadel õigusteaduskonnas magistri­õpingud. Oma sõnul teadis ta juba kuuendas klassis, et tahab õppida juurat. Selgituseks ütleb ta, et lapsed soovivad ikka saada politseinikuks, kes võitleb õigluse eest, ja advokaadi elukutse paelus teda ilmselt mõne nähtud filmi mõjul. See eriala annab ju võimaluse võidelda ebaõigluse vastu, mis oli tema jaoks oluline teema juba lapsepõlves, ja aidata muuta kellegi elu paremaks.

Kui aga kätte jõudis aeg ülikooli astuda, hakkas Mirell kahtlema. Ta kartis, et ehk ei lase lapse­põlve kinnisidee tal selgelt mõelda. Nii asus Mirell õppima hoopis majandust. Õige pea sai ta siiski aru, et see pole tema jaoks, ning otsustas eriala vahetada ja asuda ikkagi õppima õigust.

Mirell on kindel, et aasta majandusteaduskonnas oli tema jaoks väga väärtuslik. Ta pole kordagi seda kahetsenud ega mõelnud sellest kui raisatud ajast. Paljuski tänu esimesele ülikooliaastale sattus ta mitmesse organisatsiooni, mille tegevuses sai aktiivselt kaasa lüüa.

Esimese ülikooliaasta jooksul õppis ta ka iseennast rohkem tundma ja analüüsima. See aitas jõuda arusaamiseni, et tehtud valik pole õige. Mirell tõdeb, et iga loeng ja kodutöö ei saagi huvitav olla, aga kui terve õppekava ei tundu piisavalt köitev, siis pole eriala võib-olla päris õige.

Silm särama

Kui Mirell sai aru, et majandus pole tema jaoks, suhtus ta ka kooli vabamalt. Ta vaatas Tartus rohkem ringi, uudistas, mida tudengitele pakutakse, ja sukeldus vabatahtlikku tegevusse.

Õigust õppides Mirelli silm säras. «Enamik asju õigusteaduses olid minu jaoks kohe väga põnevad. See teema huvitas mind ja tahtsin kogu aeg kaasa mõelda,» meenutab ta.

Peale õiguse ja õigluse lähevad Mirellile südamesse ka laiemad ühiskondlikud teemad. «Olen seda meelt, et me kõik peaksime panustama ühiskonda, kus elame, mitte ainult tarbima hüvesid, mida keegi teine on loonud,» selgitab ta oma põhimõtteid.

Paljuski tänu sellisele mõtteviisile sai temast Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Sihtasutuse tegevjuht. Sihtasutuse töö koordineerimisel ja projekti «Ole rohkem» arendamisel on Mirell saanud kätt proovida peaaegu kõiges.

Mirell ei ole endale välja mõelnud üht ja ainsat elueesmärki, aga tal on väiksemad eesmärgid, mille nimel töötada. Tema arvates on tore, kui tudengil on oma suur eesmärk, aga paljuski on ülikooliaeg hea selleks, et end paremini tundma õppida. Kui tudengipõli ükskord läbi, saab selle teadmise abiga asuda oma elu üles ehitama.

«Ma tahan, et kõik, mis ma teen, oleks päriselt oluline,» ütleb Mirell. Tema jaoks ei ole tähtis, et oleks palju raha ja asju. Oluline on see, et tegemised, millega ta end seob, pakuksid rahuldust ja aitaksid päriselt muutustele kaasa.

Sel kevadel sai Mirell «Ole rohkem» auhinnagalal aasta tudengi tiitli. Loomulikult on tal tunnustuse üle hea meel, aga teisalt tunneb ta, et see on veidi ebaõiglane, sest suurem osa tegevusest on olnud meeskonna­töö.

Mirell on olnud üks projekti «Ole rohkem» algatajaid ja eestvedajaid. Ta arvab, et auhinna saigi ta peamiselt selle eest, mida on teinud koos selle projekti meeskonnaga.

Võta aeg maha

Kui tuleb käia nii tööl kui ka koolis ja vedada eest mitut organisatsiooni, tekib vahel ikka väsimus. Selle vastu on Mirellil lihtne rohi: peatuda hetkeks ja mõelda põhjustele, miks ta selle kõigega tegeleb.

«Ma ei ole lasknud ennast kõigutada sellest, et mõnikord on raske, vaid püüdnud korraks aja maha võtta,» sõnab ta.

Projekti «Ole rohkem» üks eesmärk on teha Tartust noorte jaoks kõige arendavam keskkond. Mirelli arvates teevad linn ning ülikoolid ja muud asutused juba päris palju selleks, et Tartu oleks üliõpilastele hea paik. Selle üks näitaja on organisatsioonide ja asutuste üha tihedam koostöö, tänu millele toimub näiteks ärifestival Startup Day.

Küll aga võiks Mirelli meelest rohkem olla ülikoolivälise tegevuse toetamist. Üritused, mida korraldavad tudengid või mida tehakse tudengite jaoks, saavad tema sõnul üsna vähe toetust. «Näiteks tudengipäevi võiks toetada tunduvalt rohkem,» arvab ta.

«Tudengeid tuleb hoida,» ütleb Mirell. Igal aastal tuleb ju Tartusse suur hulk üliõpilasi, kes annavad linnale palju juurde. Noored ise tahavad midagi linna heaks teha ja selle arengule kaasa aidata. Paraku jääb see tihtipeale ressursipuuduse taha. Seepärast loodabki Mirell, et üha rohkem mõeldakse selle peale, kuidas ja mida ette võtta koos tudengitega.

Uus õppeaasta toob Tartusse taas palju üliõpilasi, kes kõik otsivad oma kohta (tudengi)elus. Mirell soovitab noortel teha eeltööd ja mõelda põhjalikult, millise koolivälise tegevusega end siduda. Kui organisatsiooni eesmärgid ei kõneta, siis ei ole mõtet end sundida. «Teisalt arvan, et millessegi ei tohiks suhtuda eelarvamusega või jätta lihtsalt niisama midagi proovimata. Sellel ei ole ka mõtet,» ütleb ta.

Ta soovitab hoida silmad lahti ja olla avatud meelega. Kui miski ei sobi, saab alati loobuda. Uute asjade proovimine võib alguses hirmutav tunduda, eriti kui sa tuled väikesest kohast ega tunne uues linnas kedagi, aga tuleb olla avatud ja lihtsalt katsetada. «On okei teha end veidi rumalaks, aga tõenäoliselt jõuad lõpuks välja suurepärastesse kohtadesse,» julgustab Mirell.

Sõbrad Mirellist

«Mirell on nagu teatrilavastaja. Tema juhtimisstiil on väga peen: ei saa arugi, kui juba ta suunab sind kirju saatma ja kõike üle kontrollima. Ta oskab vastutust jagada nii, et see ei haju ja ülesanded saavad täidetud ning meeskonnaliikmed on ise selle üle veel väga uhked. Samas ei pelga ta teistega koos käiseid üles käärida ja kaste tassida. Tema eestvedamisel on nii palju suuri ja uusi asju toimunud. Peale selle on Mirell peo süda, alati muhe ja kõigi jaoks olemas. Ta ei suru end peale, vaid on liim, mis seltskonna kokku seob.»

Reelika Alunurm

«Mirell on üks kõige ägedamaid inimesi, keda olen kunagi kohanud. Ta on sihikindel – kui ta otsustab midagi teha, siis on ta selle nimel kõigeks valmis. Ehkki Mirell on meeletult töökas, mistõttu on väga hea temaga koos tööd teha, oskab ta olla ka väga hea sõber ja võtta vabadest hetkedest viimast. Mirelli seltskonnas on kõik õhtud meeldejäävad ja tänu temale on mul päris palju lugusid, mida kunagi lapselastele rääkida.»

Karoli Noor