Martn Hallik
FOTO: Andres Tennus

Mida on ülikoolil võita või kaotada tselluloositehasest?

Kolumn

Arutelu Tartu lähedale tselluloositehase rajamise üle on olnud kirglik. Mis kasu või kahju võiks see tuua Tartu Ülikoolile?

Jutt sellest, et tselluloositehasest saaks Tartu inimeste jaoks oluline tööandja, toob meelde selle, et praegu määratletakse Tartut eelkõige Tartu Ülikooli kaudu, kes on ka Lõuna-Eesti suurim tööandja. Seega on väga oluline, millist mõju avaldab tehas suurima tööandja käekäigule.

Ülikooli tähtsaim tegevus on üliõpilaste teaduspõhine õpetamine. Tartu Ülikooli positsiooni mõjutab ka rahvusülikooli rolli täitmine, mistõttu tuleb kindlasti õpetada tervet rida erialasid. Nii nagu tehase omanikud ei soovi ehitada väikest tehast, nii ei ole ka mõtet pidada väikest ülikooli, sest kulu ühe üliõpilase kohta kasvab ebamõistlikult suureks ja kahju rahvamajandusele on väga selgelt mõõdetav.

Kuidas siis on üliõpilaste Tartusse tulekuga? Kui aastal 2011 õppis Tartu Ülikoolis 18 000 üliõpilast, siis nüüd õpib alla 13 000. Muidugi on see otseselt seotud Eesti rahvastiku vähenemisega. Lisaks demograafilisele langusele on kogu Eesti jaoks tõsine probleem rahvastiku koondumine Tallinna ja Harjumaale. Pealinnast pärit üliõpilaskandidaatidel on õpingukohana lihtne eelistada Tallinna, sest kodus on elada odavam. Tallinnas on nagunii lihtsam tööd leida. Seega peab Tartu pakkuma midagi erilist. Meil on väga head õppejõud, korralikud õppehooned ja ülikoolilinna õhustik, seda nii vaimse kliima kui ka puhta õhu näol. Üliõpilaskandidaadid langetavad harva otsuse vaid ühel põhjusel, enamasti on põhjuseid mitu.

Tartu Linnavolikogu 7. märtsi erakorralisel istungil eksperdina esinenud professor Urmas Varblane avaldas arvamust, et Tartusse tullakse eelkõige õppima ikka silmapaistvate õppejõudude pärast. Kindlasti oli tal üksjagu õigus, aga 2014. aastal õppeosakonna tehtud uuring näitab muudki selle kohta, millised tegurid mõjutavad üliõpilaskandidaatide valikut. Uuringust selgub, et Tallinna ja Harjumaa tudengid kipuvad eelkõige valima Tallinna ülikoole ning Lõuna-Eestist pärit tudengid Tartu Ülikooli. 27% kandidaatidest esitasid avalduse nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolidesse. Selle segmendi pärast käib kahe linna ülikoolide vahel kõige tihedam rebimine. Uuringust võib järeldada, et otsuse tegemisel on kõige tähtsam huvi eriala vastu ja järgmisena tuleb arvesse ülikooli asukoht.

Kui Tartul peaks aga tekkima sellise linna kuvand, mis mõnikord haiseb, siis kes ikka soovib veeta «oma elu ilusaimad aastad» haisu sees, kui sama eriala saab õppida mujalgi. Tulevase tehase eestvedajad on küll üldsõnaliselt lubanud tellida Tartu Ülikoolist vajalikud uuringud, aga need ei kaalu ühelgi juhul üles võimalikku mainekahju, mis peletaks tudengid eemale ka siis, kui tehas kas või ainult mõnikümmend päeva aastas haiseks.

Martin Hallik

TÜ raamatukogu direktor

Jaga artiklit