Novembri alguses allkirjastas Tartu ülikool koos 20 teise teadusasutuse, Eesti teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumiga hea teadustava kokkuleppe, millega võttis endale kohustuse järgida väärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas «Hea teadustava» dokumendis. Sellega jõudis lõpule ligi poolteist aastat kestnud töö, milles Tartu ülikooli eetikakeskusel oli juhtiv roll.

Eesti teadusagentuur kutsus 2016. aasta esimesel poolel kokku töörühma, kelle ülesandeks sai sõnastada hea teaduse toimimise põhimõtted. Kuna Tartu ülikool oli juba otsustanud koostada oma hea teadustava ja see oli arengufondi projekti kaudu usaldatud eetikakeskusele, siis otsustati kaks algatust ühendada.

Eetikakeskuse ülesandeks jäi mitte ainult dokumendi koostamine, vaid ka kaasata kõik teised teadusasutused ja korraldada teavitus ning saada nad ühe laua taha.  Dokumendi esimest varianti tutvustati 2017. aasta veebruaris ülikooli aulas toimunud rahvusvahelisel konverentsil.

Septembris saatis eetikakeskus dokumendi tagasiside saamiseks kõigile Eesti teadusasutustele ja teaduse rahastajatele. Kokku tuli üle saja parandusettepaneku ja nii mõnigi kord tuli välja, et see, mis ühe eriala või asutuse jaoks oli enesestmõistetav, ei olnud seda teise jaoks. Selgus, et palju on lahti rääkimata teemasid ning et inimeste ja teadusasutuste arusaamad heast teadusest põrkuvad.

Kõige elavamalt arutleti selle üle, milline mudel võtta aluseks teaduspublikatsiooni autorsuse määramisel, kas autoriks võiks olla igaüks, kes mingil määral publikatsiooni valmimisele kaasa on aidanud, või tuleks ühispublikatsioonide puhul eeldada igalt autorilt vastutust kogu artikli eest. Arutati ka hea publitseerimistava ning plagiaadi, sh eneseplagiaadi küsimuste üle. Ka selline juurdunud põhimõte nagu uuritavatelt teavitatud nõusoleku küsimine tekitas küsimusi. Mõned sotsiaalteadlased leidsid, et uuritavatelt eelneva teavitatud nõusoleku võtmine võib mõningatel juhtudel uuringutulemuste sisu mõjutada.

Vaidlust tekitas ka andmete kogumisega seonduv. Kui täna peetakse üle-euroopaliselt heaks tavaks, et maksumaksja raha eest tehtud teadustöö tulemusena kogutud andmed tuleb anda avalikku kasutusse, siis kogumise teinud teadlasel on soov seda kasutust piirata.

Samuti arutati pikalt selle üle, kas reeglistikku jätta punkt, et enne uue uurimistöö algatamist kaalutakse põhjalikult, kas uurimistöö eesmärkide saavutamiseks on vaja uusi andmeid koguda või saaks seda teha juba olemasolevaid andmeid kasutades. Arutleti ka selle üle, kas teadlasele saab panna kohustust jagada uurimistööst tulenevaid hüvesid uuringus osalenud kogukonnaga.

Tavateadlase jaoks annab kirjapandud hea teadustava võimaluse otsida vastuseid teadustöö tegemist ja korraldust puudutavatele küsimustele ning leida kinnitust ja tuge, kui tundub, et töökeskkonnas toimuv ei ole hea praktikaga vastavuses. Loodud dokumendis on eraldi välja toodud nii teadlase kui ka teadusasutuse vastutus teaduse elujõulisuse ja eetilisuse tagamises, mis tähendab, et teadusasutus peab läbi mõtlema kogu süsteemi, kuidas nõu ja väljaõppega toetada kõiki Tartu ülikooli töötajaid ning tudengeid hea teaduse tegemisel.

Dokumendi allkirjastamine toimus Euroopa eetikanõukogude kohtumise raames toimunud rahvusvahelisel sümpoosionil «Research integrity: individual and collective responsibility», mistõttu pälvis sündmus ka Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa riikide tähelepanu. Sümpoosioni ettekandeid Eesti, Euroopa ja USA kogemusest hea teaduse tagamisel saab järele vaadata UTTV-st.