Tartu ülikoolis on väga palju toimivaid praktikaid. Värskest Eesti kõrgkoolide uuringust selgub aga, et praktikakorraldusega on rahulolematuid 38 protsenti vilistlastest.

Hea meel oli lugeda juunikuu UT ajakirjast, et praktika korraldamise auditis anti positiivne hinnang auditeeritavate õppekavade praktikasüsteemile. Auditis toodi ka välja, et tulemused olid ootuspärased, sest hinnati pika praktikakogemusega õppekavasid. Samas on ülikoolis ikka veel õppekavu – näiteks psühholoogia bakalaureuseõpe –, kus praktika puudub.

Värskest Eesti kõrgkoolide vilistlaste uuringust selgub, et üheksa vilistlast kümnest on omandatud kõrgharidusega rahul. Kõige kriitilisemalt hindasid vilistlased aga praktikakorraldust, millega rahulolematuid oli 38%. Õppevaldkondade lõikes hinnati praktikavõimalusi kõrgemalt tervise ja heaolu, teeninduse ning hariduse valdkonnas. Kõige vähem olid praktikakorraldusega rahul põllumajanduse, humanitaaria ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased. Välisüliõpilaste hinnang praktikavõimalustele on madalam kui kohalikel tudengitel.

Tartu ülikool pakub kõrgel tasemel ja tugeva teoreetilise baasiga kõrgharidust, aga see ei valmista lõpetajaid tööeluks piisavalt ette. Just selle lünga täitmiseks ongi õppekavades praktika, mis tuleb viia sama heale tasemele kui teoreetilised ained. Praktika kvaliteedi tõstmisega tõstame TÜ-s antava kõrghariduse kui terviku kvaliteeti.

Kohustuslik osa

Juba alates 2008. aastast on praktika Eestis kahe esimese astme kõrgharidusõppekavade (rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magistriõpe) kohustuslik osa. Rakenduskõrgharidusõppes on sätestatud praktika väikseim maht (15% õppekava mahust), bakalaureuse- ja magistriõppes määratakse praktika maht õppekavas.

Milline on tänane olukord praktikaga Tartu ülikoolis? Saab öelda, et seinast seina – praktika puudumisest õppekavas kuni väga hästi läbi mõeldud ja korraldatud praktikateni.

Vahele mahuvad veel praktikad, mis on võimalik asendada valikainetega, või praktikad, kus üliõpilane sooritab selle oma äranägemise järgi, või õppeassistendina tehtav praktika, kuigi õppekava eesmärk pole õpetamine jne.

Praktika läbimine erinevates vormides ei ole iseenesest halb, aga see ei tohi tähendada järeleandmist kvaliteedis. Täna ei saa üliõpilased ÕIS-is praktikale kui õppeainele tagasisidet anda. Praktika koordinaatorid saavad muidugi ise tagasisidet küsida, aga ei ole teada, kui paljud seda tegelikult küsivad ja mida sel moel saadud tagasisidega edasi tehakse.

Praktika on kvaliteetse hariduse (sh tööturu nõuetele vastamise) seisukohalt väga oluline nii ülikooli kui üliõpilaste jaoks ja sellega peab pidevalt tegelema. Millised on meie võimalused muuta praktikat kvaliteetsemaks? Kindlasti on oluline rahaline pool: praktika sooritamise asukoht, mis võib asuda väljaspool kodulinna, sõitmine sinna (selleks on olemas rahastamise võimalused), praktika juhendamine jne. Samas võib hea sisulise läbimõelduse ja kavandamisega vähendada ka rahalisi probleeme või neid palju selgemalt teadvustada, et parimaid lahendusi leida.   

Praktika mõiste on Tartu ülikoolis lahti kirjutatud kui üliõpilase sihipärane tegevus väljaspool ülikooli (kuigi ülikool on meil tohutu potentsiaaliga praktikavõimaluste baas) või õppeassistendina ülikoolis.

Praktika vajalike osistena on üles loetletud töökeskkond, ülikooli- ja praktikabaasipoolne juhendaja, leping, praktika­aruanne ja praktikabaasipoolne tagasiside.

Eesmärk ja väljund

Nii nagu igal õppeainel peavad ka praktikal olema eesmärk ja õpiväljundid, mis lähtuvad õppekava eesmärgist. Väga selgelt peab olema kirjeldatud ka praktika protsess, mis on praktika kavandamise alus.

Segamini ei tohi ajada praktikat ja praktikume. Ei saa arvestada praktikana seda, kui üliõpilane viibib paar tundi väljaspool ülikooli näiteks kuskil ettevõttes mõne probleemilahendamise ülesandega.

Praktika ülesehitus lähtub samasugusest protsessist nagu iga teine õppekavas olev aine. Ja selles protsessis on praktikal teatud osad (tulenevad teoreetilistest ja praktilistest käsitlustest), ilma milleta see ei moodusta tervikut ega taga kvaliteeti. Praktika mõistes ei ole oluline, kus seda sooritatakse (kas ülikoolis, sest ülikool tänu oma suurusele on ülihea praktikabaas meie üliõpilastele, või väljaspool seda), vaid oluline on eesmärk ja õpiväljundid ning protsessi osad. Kuna praktikal on kolm osapoolt – üliõpilane, ülikoolipoolne juhendaja/nõustaja ja praktikabaasipoolne juhendaja –, siis neil on ka praktikas erinevad tegevused.

Esitan järgnevalt ettepanekud (mõned lihtsamini, mõned raskemini teostatavad), kuidas  toetada ülikoolis praktika kvaliteetset elluviimist.

1. Laiendame praktika mõistet ülikoolis ja suurendame erinevaid praktikategemise võimalusi. Praegu on ette nähtud kolm võimalust: praktika ülikoolivälises asutuses, projektipõhine praktika ning praktika õppeassistendina (mida saab kasutada ainult praktika puhul, mille eesmärk on arendada õpetamisoskust).

2. Rakendame edaspidi ka ülikooli kui väga suurt ja mitmetahulist asutust praktikabaasina. Siin on võimalus teha projektipõhist praktikat, ettevõtte praktikat, teha praktikat ideelaboris jne ning tagada õpiväljundite saavutamine isegi paremal moel.

3. Ühtlustame praktikate mahu ja alustame sellega bakalaureusõppekavades. Praegu on õppekavades praktikaid mahus 1 EAP kuni 18 EAP (v.a tervishoiu õppekavade praktikad, kus maht küündib 55 EAP-ni).

4. Toetame korrakindlalt praktika kvaliteetset elluviimist. Nii nagu igal õppeainel on algus ja lõpp, ainekava (praktikas on siin aluseks praktika protsessi kirjeldus), hindamine ja tagasiside, peab see olema ka praktikal.

5. Paneme praktikatele nimetused, mis annavad selge sõnumi praktika sisust. Mida  tähendab menetluspraktika õppekavas, kus ei õpetata millegi menetlemist? Miks meie õppekavad on täis vaatluspraktikaid, kui tahame, et üliõpilane harjutaks millegi tegemist?

6. Loome praktikakogukonna parimate praktikate vahetamiseks ülikoolis. Alustame sisulist koostööd ülikoolis praktikate kavandamisel ja eesmärkide seadmisel ning võtame koostööd kui võimalust teha paremini.

7. Väärtustame praktika juhendajate ja koordinaatorite tööd, sest kiiresti muutuvas keskkonnas on praktika muutunud juba oluliseks osaks õppekavas.

8. Seome praktikate eesmärgid ja õpiväljundid ettevõtliku ülikooli eesmärkidega ning ettevõtlusega, sest praktika on meie lõpetajate kõige otsesem tee ettevõtlikkuse ja tööturu juurde.

Kõiki neid, keda see artikkel kõnetas, kutsun üles looma meie ülikoolis ühiselt häid praktikaid, mis toetavad üliõpilase arengut ja eesmärkide täitmist.

Praktika ei ole midagi, mis on väljaspool akadeemilist õppekava ja selle kvaliteeti. Kvaliteetne praktika on Tartu ülikooli õppekvaliteedi lahutamatu ja väga oluline osa. Meil on väga palju häid näiteid praktikatest ja töötavaid mudeleid – jagagem neid omavahel ja tagagem üle ülikooli praktikate kvaliteet!