Üha enam tundub mulle, et inimestel ei ole arusaama, mis ülesanne on UT ajakirjal. Sestap seletan meie töö mõningaid tagamaid.

Ajakirjas püüame lugejatele jagada teavet huvitava ja olulise kohta, aga tutvustada ka seda, mis ülikoolis toimub ja mis siin tehakse.

Paraku tuleb aga tihti ette olukordi, kus inimesed arvavad, et oleme tasuta reklaamikanal, kuhu peame vastu võtma kõik teemapakkumised ning lisaks kirjutama lood nii, et need oleksid justkui reklaamartiklid.

Iga kuu alguses on meil toimetuses koosolek, kus vaatame, mis järgmisel kuul olulist toimub. Teisalt arutame, mis on hetkel tähtis ja võiks meie lugejaid huvitada. Teemasid püüame ajakirja ikkagi valida uudisväärtuslikkuse alusel.

Toimetus saab ka kirju, kus pakutakse teemasid, mis on iseenesest tore, aga öeldud on, et artikli eesmärk võiks olla reklaam mingile kindlale sündmusele või ettevõtmisele. Seda me ei tee. Kui on põnev teema, siis hea meelega kirjutame, aga selle eesmärgiga, et ka teised ülikoolis töötavad ja õppivad inimesed sellest võimalusest kuuleksid.

Tihtipeale tahavad inimesed ka valmiskirjutatud artiklit väga palju toimetada. Esiteks ei ole minul ajakirjanikuna mingit kohustust üldse saata allikale oma lugu üle lugemiseks. Küll aga olen ma seda viisaka suhtluse korral alati teinud.

Olen mõistlikkuse piirides arvestanud ka allika muudatusettepanekutega, küll aga keeldun ma sellest siis, kui näiteks Mari soovib parandada Mati öeldut. Mitte kellelgi teisel ei ole õigust muuta kolmanda isiku tsitaati.

Isegi kui ma olen artikli üle vaatamiseks saatnud ja seda tagasi saades öelnud, et arvestan muudatusettepanekutega, siis vahel küsitakse ikkagi veel kord artiklit näha. Minu jaoks on see juba solvang ja näitab, et inimesel puudub igasugune usaldus minu töö vastu.

Ja üldsegi, ega ma seda juttu ju välja ei mõtle, mis kirja on saanud. Inimene ise on ikka seda rääkinud. Tihti võib küll tunduda oma öeldu kirjapildis hirmsam, kui see tegelikult on, ja sellest saan ma aru, küll aga muutub lugu palju igavamaks, kui huvitavad tsitaadid välja võetakse ning jäetakse alles tuim ja kuiv tekst.

Veelgi enam hämmastab mind, kui hakatakse ette ütlema, milline peaks olema artikli ülesehitus ja põhisõnumid. Ma olen ajakirjandust õppinud ja selles valdkonnas juba aastaid töötanud.

Ma usun, et Tartu ülikoolist saab väga hea ajakirjandushariduse. Usaldage oma kolleege, kes on meid välja õpetanud.