Septembris jõustusid haridus- ja teadusministri määruse «Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord» muudatused, mis korraldavad järgmisel aastal riigi teadus- ja arendusasutustele jagatavat baasrahastust.

Tartu ülikooli jaoks on olulisim see, et baasrahastuse jaotamisel arvestatakse oluliselt enam ettevõtluslepingutest laekunud tulu. Edaspidi omistatakse baasfinantseerimise jaotamise valemis eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt laekunud tulule kaks korda suurem kaal kui teiste teadus- ja arendustegevuse lepingute raames saadud tulule. Teadus- ja arendustegevuse lepingutest laekunud tulu põhjal jagatakse 50% baasrahastuse kogusummast.

Arendusprorektor Erik Puura sõnul annab jaotuse muutus võimaluse ettevõtetega lepingulist koostööd tegevaid uurimisrühmi ja instituute senisest tugevamini innustada ning see on sõnum kõikidele uurimisrühmadele, et ettevõtluskoostöö on eriliselt väärtustatud.

«Hetkel on ülikooli suuremad ettevõtluslepingud ettevõtete tellimused nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute raames, kus ettevõtteid toetatakse EL-i tõukefondidest, kuid selge on see, et eurotoetuste maht Eestile kahaneb ning muutuvas majanduskeskkonnas on ülikoolil vajalik arendada üha uusi võimekusi teha ettevõtetega mõlemapoolselt kasulikku koostööd,» ütles Puura.

Teadusprorektor Kristjan Vassil selgitas, et lihtsustatult tähendab nüüdne baasrahastuse tingimuste muutmine seda, et igalt ülikooli poolt ettevõttele osutatud teadus- ja arendustegevusel põhinevalt teenuselt laekunud eurole saab ülikool riigilt täiendavalt kuni ca kaheksa senti aastas (lõplik võimendus sõltub ülikooli edukusest). Kui viimaste aastate keskmine äriühingutelt laekunud TA tulu on 2,5 miljonit eurot aastas, siis ülikooli jaoks on oluline küsimus selles, kuidas seda võimendust tõhusalt ära kasutada nii, et ettevõtluslepingute maht ülikoolis kasvaks.

«Kaaluda on võimalik siin mitmeid variante: viia ettevõtluslepingute võimendus otse lepingu sõlminud teadlasteni, tekitada tasandav vabastus kesksest üldkululõivust vältimaks nn topeltmaksustamist, arvestada ettevõtetega koostööd akadeemilistele ametikohtadele kandideerimisel ja atesteerimisel,» tõi Vassil näiteid.

Riiklikul tasandil on aga oluline tugevalt suurendada baasrahastuse osakaalu kogu teaduse rahastamisel. Ka viimane teadusasutuste evalveerimine tõi Eesti teadusmaastiku rahastamise suurima nõrkusena välja liigse sõltuvuse konkurentsipõhisest rahastamisest. «Tartu ülikool tuletab valitsusele kindlasti meelde, et teaduse riikliku rahastamise alused tuleb uuesti läbi vaadata,» ütles Vassil.