Aasia keskusel täitub sügisel esimene tegutsemisaasta. Varsti on plaanis luua ka eraldi Aasia õppekava. Varem ei ole Aasiaga seotud teemasid eraldi õppekaval õppida saanud. Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo Süld räägib lähemalt.

Aasia keskus on tegutsenud nüüd aasta aega. Kuidas see aasta möödunud on?

Väga aktiivselt, sest me oleme algusest peale kaasanud kõiki nelja ülikoolis tegutsevat valdkonda. Toimunud on mitmeid meie algatatud üritusi, näiteks Hiina nädal. Aga instituudid on ka ise korraldanud nii India, Jaapani, Vietnami suunas koostööprojekte ja teadusüritusi ning keskus on seda toetanud ja toetamas nii nõu kui jõuga. Septembri teine nädal toob Tartusse religiooni uurijaid ja õigusteadlasi nii Euroopast kui islami maadest konverentsile «Islam in Europe: Challenges of Diversity and Ways to Co-existence».

Keskus on aasta jooksul laienenud: meil on kaks esindajat väljastpoolt, EAS-ist Liisi Karindi ja välisministeeriumist Toomas Lukk. Tahame, et Aasia teema leiaks rohkem kõlapinda kui ainult akadeemilises ringkonnas. Sel õppeaastal algab ka araabia keele õpe, mis kestab terve semestri; varem on see kestnud paar nädalat või kuu aega.

Augusti alguses külastasid TÜ majandusteaduskonda Shanghai ülikooli delegatsioon ja TÜ külastas neid kevadel. Aasia keskus oli ka nende kohtumistega seotud. Rääkige sellest lähemalt.

Tegemist oli doktorikooli üritusega, mille jaoks sealsed üliõpilased tulid siia ja nädala jooksul toimus sisuliselt teadusvahetus. Nende doktorandid rääkisid oma uurimisteemadest ja vastupidi.

Augusti keskel käis meil siin ka üks delegatsioon Hong Kongist (Hang Seng Management College). Nendega istusime laua taga ja arutasime, kuidas teha koostööd, aga mitte sellist koostööd, mille järgi üksikud Erasmuse tudengid tuleksid siia ja läheksid meilt sinna, vaid leppisime kokku, et saaksime uurimisteemasid, mis on nende jaoks olulised – selleks et see koostöö poleks üksikute isikute tasandil, vaid oleks teaduslike teemade tasandil.

Kui üks tudeng tuleb ja läheb, siis ongi kõik, aga kui on teadusprojektid koos, siis saab rahasid taotleda ja sellel on tulevikuväljavaade.

Teine ja suurem taust, miks me seda kõike teeme, on see, et tegelikult on Aasia keskus pikka aega utsitanud ja tegelenud sellega, et 2018. aasta sügissemestril saaks avada magistriõppeprogrammi Aasia teemal. Selle tõttu on võetud tööle kaks professorit Aasiast. Üks on majandusprofessor Taiwanist, Peter Hwang, teine on poliitikaprofessor Hiinast, Lisheng Dong. Selle õppekava kaudu toome tükikese Aasiat Tartusse.

Kas see, et Aasia õppekava tuleb 2018/2019. õppeaastal, on kindel?

Praegu on nii, et õppekava loomisele on antud roheline tuli, ja hetkel me juba töötame õppekava ja õppeaineid välja.  2018. aasta sügisel kavatseme avada uue õppekava moodulid ja 2019. aasta sügisel loodame hakata tudengeid uuele õppekavale vastu võtma. 

Miks see on oluline, et õppejõud just Aasiast oleksid?

Neil professoritel on väga tugev akadeemiline taust ja tudengitel on seeläbi võimalik saada häid kontakte, sest õppejõududel on suur kontaktvõrgustik. Nende kahe õppejõu abil ehitame ka selle õppekava üles. Nad annavad pädevust juurde.

TÜ orientalistikakeskuse juhataja Märt Läänemets on öelnud, et kuigi Tartu ülikoolis ei ole eraldi Aasia uuringute erialasid, siis Aasia asjatundjate järelkasvu üle ei saa kurta. Kas uus õppekava viitab ka sellele, et teema on menukas?

See viitab sellele, et üleüldse on kogu ühiskonnas selle teema vastu huvi, ja sellel on kaks põhjust. Esiteks pakub Aasia tohutut uurimisainest. Euroopas on uurimisteemade võrgustik juba väga paika loksunud. Teiseks väheneb Euroopas tudengite hulk. Suur hulk tudengeid on Aasiast, või Euroopa ülikoolid avavad Aasias oma filiaale. Aasia riikides keskklass aga üha kasvab ja nad on teadlikumad hariduse hüvedest. Selle tõttu vaatab kogu Euroopa Aasiasse. Seal on raha erinevate projektide teostamiseks ja ka teaduslikku materjali.

Miks peaksid inimesed pilgu Aasia poole suunama peale põhjuse, mille annavad raha ja teadus?

Need inimesed, kes teevad näiteks oma magistrikraadi Aasias, nopitakse kohe kuskile tööle, sest neid inimesi on nii vähe. Kui sa õpid Aasias, siis see ei tähenda, et sa oskad kohe hiina või araabia keelt, aga see näitab ka, et sa oskad väga hästi inglise keelt. See tähendab ka seda, et oled hea suhtleja ja saad võõras kohas hakkama. See räägib inimese kohta väga palju. Aasias ja Lähis-Idas on väga oluline ka isiklik kontakt inimestega. Seal pole päris nii, et lähed sinna ja hakkad kohe tegema. Usaldust luua on seal tunduvalt keerulisem kui Euroopas.