Tartu ülikool võib julgelt end maailma tippülikoolide sekka lugeda.
FOTO: Virgo Siil

Tartu ülikool tõusis maailma ülikoolide edetabelis järgmise saja hulka

Uudis

Möödunud aastal esimest korda kuulsasse Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelisse pääsenud Tartu ülikool kerkis tänavu edetabelis kohale vahemikus 301–400.

Tabeli kõrgeimal kohal asub Harvardi ülikool, millele järgnevad Stanfordi ülikool ja Cambridge’i ülikool. Tartu ülikool pääses mainekasse edetabelisse esimest korda 2016. aastal, asetudes tol korral 401.–500. kohale. Tänavu parandas TÜ oma kohta edetabelis saja koha võrra.

«Tõsiasi, et ülikooli positsioon erinevates mainekates edetabelites aasta-aastalt tõuseb, on kahtlemata tunnustus meie õppejõududele, teadlastele ja vilistlastele, kelle igapäevatööd rahvusvahelisel tasandil hinnatakse ja konkurentsivõimeliseks peetakse. Edetabelitesse pääsemine ei ole ülikooli jaoks eraldi eesmärk, kuid see annab tulevastele tudengitele kindlustunde, et siit saadav haridus on konkurentsivõimeline kõikjal maailmas ja Tartu ülikooli lõpudiplom on tööturul suure väärtusega,» rääkis Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro.

Shanghai Jiao Tongi ülikool koostab alates 2003. aastast rahvusvahelist ülikoolide pingerida Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelit. Paremusjärjestuse koostamisel hinnatakse igal aastal enam kui 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad pingeritta. Hinnatavate hulka võetakse ülikoolid, kus töötab või on hariduse omandanud Nobeli preemia või Fieldsi medali laureaate või kus töötavad teadlased on avaldanud artikleid ajakirjades Nature ja Science. Peale selle on võimalik jõuda hinnatavate sekka, kui märkimisväärne hulk asutuse publikatsioone on esindatud indeksites Science Citation Index-Expande (SCIE) või Social Science Citation Index (SSCI).

Ülikoole reastatakse erinevate kriteeriumide alusel. Igal kriteeriumil on kindel kaal, mis annab kokku 100 protsenti.

Hinnatavad kriteeriumid:

1) õppe kvaliteet (ülikooli vilistlaste pälvitud Nobeli preemiad ja erialapreemiad) – 10%;

2) töötajate kvaliteet (Nobeli preemia või Fieldsi medali võitjate arv töötajate hulgas – erineval perioodil preemia saanutel on erinev kaal) – 20%;

3) mõjukate (highly cited – HiCi) teadlaste arv 21 teadusvaldkonnas (allikaks on Thomson Reutersi andmebaas) – 20%;

4) teadustulemused (ajakirjades Nature ja Science viimase viie aasta jooksul ilmunud publikatsioonid) – 20%;

5) eelmisel aastal SCIE-s ja SSCI-s tsiteeritud publikatsioonide arv – 20%;

6) teadustulemused akadeemilise töötaja (FTE) kohta ehk eelmiste kriteeriumite osakaaludele vastavalt arvestatud punktisumma jagatud akadeemilise personali arvuga – 10%.

Jaga artiklit

Märksõnad

edetabel