Eelmisel kuul korraldasid Johan Skytte poliitikauuringute instituudi üliõpilased Tartus toetusürituse, et väljendada üksmeelt Budapestis tegutseva Kesk-Euroopa ülikooliga (CEU). Mis tingis säärase ürituse toimumise ja mis toimub Ungari ühiskonnas?

Viimastel nädalatel on Kesk-Euroopa ülikool ootamatult sattunud rahvusvahelise meediatähelepanu keskpunkti. CEU on väike, 1500 tudengiga eraülikool, mis paikneb Budapestis, kuid mille õppekavad on akrediteeritud peale Ungari ka Ameerika Ühendriikides. Kõrgkoolis saab õppida alates magistritasemest. Enamik CEU tudengeid omandab kraadi sotsiaal- ja humanitaarteadustes, kuid ülikoolis õpetatakse ka matemaatikat ning keskkonnateadusi. CEU asutas 1991. aastal Ungari juurtega Ameerika ärimagnaat ja filantroop George Soros. Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on CEU omandanud märkimisväärselt kõrge taseme ning seda peetakse üheks paremaks ülikooliks kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Erinevates ülikoolide edetabelites kuulub CEU kindlalt 100 parima õppeasutuse hulka.

Vaenulikud seadusemuudatused

Pinged Kesk-Euroopa ülikooli ümber jõudsid haripunkti kõigest mõni nädal tagasi, kui 4. aprillil võttis Ungari parlament vastu seadusemuudatused, mille jõustades oleks kõrgkool sunnitud oma tegevuse lõpetama. Kõnealune õigusakt on ametlikult mõeldud reguleerimaks 28 välisülikooli tegevust Ungaris ega maini täpselt CEU-d, kuid muudatused on koostatud selgesti ühe ülikooli vastu. On kolm keskset seadusemuudatust, mis teeksid CEU jätkamise Ungaris sisuliselt võimatuks.

Esiteks kirjutab seadus ette, et alates 2017. aasta septembrist tohib välisülikool Ungaris tegutseda üksnes siis, kui on olemas valitsustevaheline kokkulepe Ungari ja selle riigi vahel, kus ülikool on akrediteeritud. Teise nõude kohaselt peavad välisülikoolid õpetama ka teises riigis peale Ungari. Kolmandaks peab välisülikool sõlmima töölepingud kõikide seal õpetavate külalisprofessoritega.

Kui kolmanda nõudega oleks CEU-l võimalik veel kuidagi toime tulla, olgugi et meeletu administratiivse koorma all, siis ülejäänud kahe täitmine oleks väga keeruline kui mitte võimatu. Ei ole eriti hästi ettekujutatav, kuidas CEU suudaks lühikese ajaga avada haruosakonna USA-s juba tänavu septembriks: see oleks ääretult kulukas ja ajamahukas ettevõtmine ning CEU on juba öelnud, et see käiks neile rahaliselt üle jõu. Nõue Ungari ja USA valitsuse vahelise leppe järele on aga kõige vastuolulisem ning ühtlasi selge rünnak akadeemilise vabaduse vastu.

Nimelt teeb see ettekirjutus ülikooli tegevuse täielikult sõltuvaks asjaolust, mida CEU ise kuidagi mõjutada ei suuda. CEU mure tuleviku pärast on täiesti selge olukorras, kus Ungari valitsus on avalikult CEU vastu vaenulik, nimetades seda Sorose ülikooliks. Veelgi enam: seda nõuet pole ka praktiliselt võimalik täita, sest kuigi seadusemuudatuste järgi tuleb föderaalse riigiga nagu USA saavutada vastav kokkulepe keskvalitsuse tasandil, kuuluvad haridusküsimused USA-s osariikide pädevusse.

Protestimine

Kahjuks kirjutas Ungari president János Áder 10. aprillil seadusemuudatustele alla, tehes nende jõustamise võimalikuks. CEU on saanud praeguseks tohutult toetusavaldusi, alates sotsiaalmeediapostitustest ja hashtag’ist #IstandwithCEU, kuni Saksamaa kantsleri Angela Merkelini välja. CEU-le on avaldanud poolehoidu ka USA välisministeerium ning mõjukad USA senaatorid, nagu näiteks John McCain. Inimesed on otsustanud oma meelsuse avaldamiseks tulla ka tänavatele: Budapestis on CEU toetuseks ja valitsusevastastel protestikogunemistel osalenud juba mitmel korral kümneid tuhandeid inimesi. Näiteks 9. aprillil toimunud meeleavaldusel osales hinnanguliselt 70 000 inimest.

Viimastel aastatel on Ungari pealinna tänavatel protesteerimine muutunud aga sedavõrd tihedaks, et CEU juhtumi puhul ei olnud kohalikele see enam midagi uut. Alles talve lõpul kandsid kooliõpilased ja õpetajad üle riigi üksmeelsusest ruudulisi pluuse, et näidata oma rahulolematust kavandatavate haridusreformide vastu. Lääne meedias see kajastust ei leidnud, kuid seevastu CEU juhtum ületas kiirelt rahvusvahelise meedia uudiskünnise.

Eelmine suuremat kaja tekitanud meeleavaldus oli 2014. aastal, kui sooviti kehtestada internetimaks, kuid see ei elustunud just ootamatu üleilmse reageerimise tõttu. CEU juhtumiga kerkis protesteerijatel lootus, et seegi kord kõlab nende hääl rahvusvahelise kaasaelamise pärast võimsamana ja ehk Euroopa Liidus märgatakse Ungari olukorda.

Otseselt EL Ungari probleeme aga lahendada ei saa. Noomitusi on saadud küll Euroopa Komisjonilt, Merkelilt, Hillary Clintonilt jpt, kuid tulemust ei ole. Mitte ükski pikantne näide ei ole toonud otsest tagajärge, olgu selleks venelaste 80% osalusega uue tuumajaama rajamine või peaminister Viktor Orbáni suvila kõrvale suure jalgpallistaadioni ehitamine. Võib küll oletuslikult öelda, et EL saaks karmikäeliselt läheneda, kärpides struktuuritoetusi või piirates Ungari valitsuspartei saadikute poliitilist tegevust Euroopa Parlamendis, kuid see ei langetaks kindlasti Orbáni menukust ega mõjutaks tema partei, Fideszi võimulolekut. Vastupidi – see pigem suurendaks niigi truude Fideszi hääletajate poolehoidu.

Ka praeguse CEU juhtumi puhul on tegemist Orbáni viisiga näidata, kuidas lääneriigid sekkuvad nende siseasjadesse. Mängitakse sellega, et «liberaalid on pahad» ja soovitakse kangekaelselt tõestada laiale valijaskonnale, kuidas Orbáni taha koondudes ei sõideta Ungarist üle ning riik saab olla maksimaalselt suveräänne. Tekkinud olukorda saaks parandada ainult Ungari opositsioon ise. Opositsioon on aga nõrk ja killustunud ning seda süvendab Ungari valimiskord: üks hääl antakse parteile, teine üksikisikule. Väiksemad parteid ei suuda luua ühist rinnet Fideszi vastu, sest mängus on isiklikud suhted, kõrged nõudmised ja ideoloogilised erinevused. See on tekitanud olukorra, milles Fideszi-vastased inimesed ei leia häid võimalusi valida kedagi teist.

Olukord Ungaris on kehvem, kui keskmisele Balatoni turistile tundub, sest tegelikult Fideszi-vastased tavakodanikud ei julgegi tihti enam oma vaadete eest seista. On teada juhtumeid, kuidas juba möödunud suvel käisid koduuste taga Fideszi saadikud, kes panid kirja neid inimesi, kes ei kavatse partei poolt hääletada 2018. aasta valimistel.

See viis nii mõneski majapidamises olukorrani, kus tänavapoolsed kardinad tõmmati kinni, mängiti, et kedagi pole kodus ning taluti kannatlikult veerand tundi uksekella. Lõpuks otsustati igasugused kellad üldse eemaldada, sest fideszlased käisid pealetükkivalt iga päev uuel katsel. Lihtsam on eirata igasuguste vaadete avaldamist, eriti kui soovid ilma vahejuhtumiteta karjääri teha. Hulgale liberaalsetele inimestele on seetõttu lahenduseks kujunenud ajutine väljaränne. 

Ungarlaste kodumaalt ümber asumine on viimase viie aasta jooksul olnud erakordselt kõrge ja seda ülekaalukalt kõrgharitute hulgas. 2012. aastal töötas välismaal 230 000 inimest, kuid hetkel on see näitaja juba väidetavalt 500 000–800 000. Andekad noored lähevad välismaale ka seetõttu, et Ungaris tasuta hariduse saamiseks pead riiki teatud ajaks paikseks jääma (arstitudengite puhul näiteks 12 aastaks).

Noored ei süvene

Tänaste probleemide allikaks saab pidada ühtlasi seda, et Ungari ühiskonnas on poliitika kõrvalisem teema kui Eestis, sest inimeste eelistused on üldiselt mujale suunatud. Koolis ei räägita poliitikast ning riiklikult ei ole loodud kohustuslikku ühiskonnaõpetuse tundi, peale selle võidakse uue haridusreformiga kaotada mitmesajas koolis geograafia õpetamine. See on tinginud selle, et noored ei süvene poliitikasse, ning seega on tekkinud osavõtmatus. Avalikult võetakse poliitilisi seisukohti väga vähe ja ühiskonnas ei peeta tihedaid avalikke väitlusi. See pole ainult Orbáni valitsemise probleem, vaid iseloomustab pigem ungarlasi kui tervikut, kelle jaoks on muutumatu pereelu ja igapäevased mured tähtsamad.

Praegu on arvamust ka raskem avaldada, sest meedia ei ole täielikult vaba, kuna 2010. aastal loodud meedianõukogu juhivad viis Fideszi liiget. Neil on õigus nimetada meediaväljaannete juhte, võtta ajakirjanikelt töölubasid ja trahvida erinevaid kanaleid. 2016. aasta sügisel suleti  Fideszi mõjutustel vasakpoolne ajaleht Népszabadság, mis oli 1956. aastast alates üks Ungari suurimaid ajalehti. Peale meedia on oluliselt muudetud õigussüsteemi ja Transparency Internationali andmetel süveneb korruptsioon igal aastal. Paratamatult seavad need muutused piirid võimu vastu astumiseks.

Järgmised valimised toimuvad Ungaris täpselt aasta pärast, kuid ausalt öeldes on keeruline näha olukorra muutust. Eakamate seas on Orbáni maine endiselt hea, mistõttu ei tasu tema lahkumist areenilt oodata. Viimaste küsitluste järgi on Fideszi toetus 45 protsendi juures, mis tähendab enam kui kahekordset edu lähima konkurendi ees (kelleks on veelgi paremäärmuslikum ning euroskeptilisem Jobbik). Orbán oli 1989. aastal üks neist, kes nõudis nõukogude vägede lahkumist, levitades loosungit «Venkud koju!», ja soovis vabasid valimisi.

Hoolimata Orbáni tulisest kriitikast George Sorose aadressil, õppis tulevane peaminister ise aastate eest Sorose rahastatud stipendiumiga Oxfordis. Orbáni esimest ametiaega 1998.–2002. aastal võib pidada võrdlemisi edukaks, sest liituti NATO-ga, majandus paranes ja loodi mitmeparteiline riik. Vanematele ja konservatiivsematele kodanikele meeldis ka Orbáni suhtumine põgenikekriisi ja tara ehitamine Serbia piirile. Kuna sellelegi ei tulnud Euroopast takistavat vastukaja, siis sai Orbán sellest julgustust ning valitsuse nimel levitati plakateid «Ei taha illegaalseid sisserändajaid!», «Kui tuled Ungarisse, pead austama meie seadusi!», «Ungari reformid töötavad!» ning sel kevadel ka «Peatagem Brüssel!».

Seega tuleb piirkonna ühe parima ülikooli ümber toimuvat vaadelda laiemas kontekstis. Tegemist on järjekordse astmega juba aastaid kestnud Ungari demokraatia ja kodanikuvabaduste allakäigutrepil. EL on vaikselt kõik Ungari sallimatud sammud alla neelanud ning seni pole ka näha, et CEU juhtum tooks kaasa jõulise vastukaja. Ometi on Ungaris endas säilinud vastuseis valitsuse sammudele, mida tõestavad needsamad kümned tuhanded protestijad Budapesti tänavail.

Akadeemilise vabaduse eest seisab ka Skytte instituut, kelle vilistlased on õppinud ja õpivad ka praegu CEU-s, ning tema tudengid, kes näevad ohtu euroopalike väärtuste püsimisel Ungaris.