Birute Klaas-Lang – 60
19. märtsil saab 60-aastaseks keeleteadlane, eesti keele võõrkeelena professor Birute Klaas-Lang. Birute Klaas-Lang lõpetas 1975. aastal Tartu 5. keskkooli ning jätkas õpinguid Tartu riiklikus ülikoolis eesti filoloogia erialal, mille ta lõpetas cum laude 1981. aastal. Oma esimesel akadeemilisel töökohal, vanemõpetajana TRÜ praktilise eesti keele kateedris, alustas ta 1987. aastal.
Akadeemilise teekonna kestel on Birute Klaas-Lang töötanud arvukatel ametikohtadel alma mater’is ja välisülikoolides ning täitnud arvukaid ühiskondlikke kohustusi. Ta on töötanud vanemõpetaja ja dotsendina, kuulunud algusest peale 1989. aastal loodud eesti keele (võõrkeelena) osakonna töötajaskonna hulka, juhtinud keelekeskuse tööd (1997–1999), olnud filosoofiateaduskonna dekaan (1999–2005), ning Tartu ülikooli õppeprorektor (2006–2010), Tartu ülikooli senati liige ning alates 2017. aastast ülikooli nõukogu liige.
Akadeemiline teekond on Birute viinud kahel korral Helsingi ülikooli soome-ugri keelte ja kultuuride osakonda: esmalt külalislektoriks (1991–1995), hiljem sama osakonna külalisprofessoriks (2012–2016).
Erialaselt ning ühiskondlikult tegusa professorina kuulub Birute Klaas-Lang paljudesse nõukogudesse, komisjonidesse, teadus-, arendus- ja koostöövõrgustikesse Eestis ja mujal. Esile tõstmist väärib tema aktiivne tegevus Eesti keelenõukogu pikaajalise liikme (alates 2001. aastast) ja esimehena (alates 2005. aastast). Viimased kümmekond aastat on Birute Klaas-Lang juhtinud eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe nõukogu tööd. 2003. aastast on ta Leedu vabariigi aukonsul Tartus ja Tartumaal.
Birute Klaas-Langi peamised uurimisalad on keeletüpoloogia, väliseesti keel ning eesti keele teise keelena/võõrkeelena omandamine ja õpetamine. Keelestruktuuri teemadest on Birute Klaas-Langile pakkunud huvi eesti ja leedu lauseõpetus, ennekõike subjekti, objekti ja predikatiivi küsimused. Võrdlevad, kontrastiivsed uuringud ongi tema teadustöös olnud läbiv teema. Tema kandidaadiväitekiri (1988) käsitles eesti ja leedu keele struktuurilisi ühisjooni. Peale selle on Birute Klaas-Langi huvi pälvinud Balti keeleareaali ühisjooned ja arengud, nagu ka uute keelenähtuste kohandumine eesti keeles. Viimastel aastatel on juubilar tegelenud Eesti vene õppekeelega koolide riigikeele õppe küsimustega.
Oma tegevuse eest on Birute Klaas-Lang pälvinud Eesti riigilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2011), teda on autasustatud ka Prantsusmaa (2007) ja Leedu (2013) riikliku teenetemärgiga. 2003. aastal nimetas Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon ta aasta naiseks.
Soovime Birutele jätkuvat tegutsemisrõõmu ning jaksu!
Kolleegid eesti ja üldkeeleteaduse instituudist
Lisa kommentaar