Tartu ülikooli taimeökoloogia professor akadeemik Martin Zobel tähistas 25. veebruaril oma 60. sünnipäeva. Tundub uskumatugi, et meie nooruslik ja särav kolleeg alustas oma tööd alma mater’is juba 1980. aastal. Ta on olnud insener, assistent, vanemõpetaja, dotsent ja 1992. aastast professor. Suuresti tänu Martinile on meil olemas tugev taimeökoloogide Tartu koolkond.

Martin on üks tuntumaid Eesti tänapäeva teadlasi. Eelmisel aastal tõid ajakirjanikud välja tõsiasja, et ta on teadustööde viitamiste järgi erialati kaaludes maailma mõjukaim Eesti teadlane. Eks teadustöid ja viiteid saab kokku lugeda nii ja teistpidi, kuid kahtlemata on Martin nihutanud oluliselt edasi ökoloogiateaduse piire. Ta on suutnud edukalt ühendada klassikalise kirjeldava loodusteaduse uute teooriate ja tipptehnoloogiaga. Martini teadustöid iseloomustab lai vaade, ta on teinud ökoloogilisi uuringuid, mis hõlmavad kogu planeeti, tuhandeid aastaid ja erinevaid organismirühmi.

JUUBEL - Martin Zobel(Tennus).jpg

Martini töörühma aktiivsel osalusel on hiljuti avaldatud uuringuid nii teadusajakirjades Nature kui ka Science. Mõlemal juhul on ta kasutanud looduse uurimiseks molekulaarseid meetodeid. Ühes töös on igikeltsast eraldatud DNA lõikude abil kirjeldatud taimkatte areng Arktikas viimase viiekümne tuhande aasta jooksul. Teine töö annab esimest korda üleilmse ülevaate taimede juurtes elavate mikroskoopiliste, aga ökosüsteemile ülioluliste mükoriisaseente elurikkusest. Neid seeni sai määrata ka vaid geenijärjestuste alusel.

Martin on üliõpilaste seas väga armastatud õppejõud. Tema taimeökoloogia välipraktikumid on olnud mitte ainult harivad, vaid ka väga inspireerivad. Tõenäoliselt on paljud tänased botaanikud ja taimeökoloogid oma erialavaliku teinud just tänu Martini innustavale eeskujule. Ta on olnud edukas mentor, tema juhendamisel on kaitstud üle kümne doktoritöö. Mitmed tema juhendatavad on juba ise teaduses nime teinud ja doktorikraadini on jõudnud juba ka nii mõnigi tema «akadeemiline lapselapselaps».

Kolleegide poolt saame lausuda kiidusõnu sooja ja sõbraliku tööõhkkonna eest, mille Martin on eri aegadel kas instituudis, osakonnas, õppetoolis või oma töörühma juhtides suutnud luua. Kui maailmas on ökoloogias tähtsustatud konkurentsi ja kisklust, siis oma uuringutes on Martin rõhutanud liikide head mõju üksteisele. Naljatades on ta arvanud, et ehk on sõbralikud suhted üle kandunud ka taimeökoloogidele endile.

Martini juhtimisoskust on kaasatud ühiskondlikkusse töösse. Ta on olnud paljudes otsustuskogudes nii ülikoolis, kogu Eestis kui ka rahvusvahelistes asutustes. Kuigi muutused teaduse rahastamise süsteemis on valusalt puudutanud nii üht kui ka teist üksikult, on Eesti teaduse praegune kõrge tase kindlasti suur edulugu. Pikki aastaid oli Martin haridus- ja teadusministeeriumi teaduskompetentsi nõukogu esimees ning ka seetõttu oleme talle tänu võlgu, et saame Eesti teaduse üle uhked olla.

Sõprade hulgas on Martin seltskonna hing, armastatud reisikaaslane ja tennisemängu partner. Tema laialdased teadmised maailmast, huvi kirjanduse ja muusika vastu ning soe huumor teevad iga koosviibimise meeldivaks. Kolleegide ja sõpradena oleme rõõmsad ja tänulikud kõigi juba olnud ja veel tulevate koos veedetud aegade eest, olgu nad siis välitöödel lõkketule ümber, tema Tartu koduköögis või hubase maamaja aias.

Kolleegid ja sõbrad ökoloogia ja maateaduste instituudist soovivad Martinile õnne ja jaksu!