Jaak Peebo
25.10.1933–2.12.2016
2. detsembril 2016. aastal lahkus igavikuteele Tartu ülikooli eesti keele õppetooli kauaaegne hinnatud õppejõud, emeriitdotsent Jaak Peebo.
Kogu Jaak Peebo pikk elutöö oli seotud Tartu ülikooliga, kuhu ta astus 1952. aastal eesti filoloogiat õppima ning kus töötas eesti keele õppejõu ja uurijana alates 1963. aastast. Sel aastal sai temast pärast aspirantuuri lõppemist tollase eesti keele kateedri vanemlaborant, kelle tööülesannete hulka kuulus ka vene osakonna üliõpilastele eesti keele õpetamine.
Uut etappi õppejõutöös tähistas 1969. aastal vanemõpetaja ametikoht. 1981. aastast sai Jaak Peebost eesti keele dotsent, kelle põhiaineks kujunes eesti keele vormiõpetus. Tema sellealased publikatsioonid on oma süsteemsuse ja põhjalikkusega eeskujuks ka praegustele vormiuurijatele. Peale vormiõpetuse põhikursuse õpetamist juhendas Jaak Peebo proseminare ja seminare, pidas kursusi eesti keele sõnavarast ja lõunaeesti kirjakeelest. Ta õpetas eesti keelt ka Soomes, töötades 1974.–1976. aastal Helsingi ülikooli ja 1983.–1984. aastal Oulu ülikooli soome keele lektorina.
Keeleuurijana keskendus Jaak Peebo huvi kahele ainevaldkonnale: vormiõpetus ja kirjakeele ajalugu. Ta uuris eesti kirjakeele vormistikku, selle tüübistamise võimalusi ning tegeliku kasutuse ja normingu vahekorda. Pikaajalisel uurijateel pakkusid talle pidevat huvi ka eesti vanema kirjakeele leksikaalsed rikkused ja ennekõike lõunaeesti vana kirjakeel. Nii on ta põhjalikult uurinud näiteks 1686. aastal ilmunud «Wastse Testamendi» keelekasutust.
Jaak Peebo oli teadaolevalt parim lõunaeesti vanema kirjakeele asjatundja. Oma kandidaadiväitekirja F. R. Kreutzwaldi «Kalevipoja» sõnavarast kaitses Peebo 1973. aastal. Väga põhjalikult esitas ta «Kalevipojale» eriomast sõnavara kahes kogumikus «Sõnasõel» välja antud publikatsioonis «Kalevipoja sõnastik». See väärtuslik sõnakogu täitis tühimiku vanimate eesti-saksa sõnaraamatute ja 19. sajandi lõpu sõnaraamatute vahel ning tõi ilmekalt välja Kreutzwaldi panuse eesti sõnavara rikastajana.
Märkimisväärne ja meeldejääv oli Jaak Peebo panus Tartu ülikooli vana kirjakeele uurimisrühma tegevusse. Viimase kahekümne aasta jooksul aitas ta koostada ja toimetas mitut vana kirjakeele sõnastikku, näiteks Johannes Gutslaffi «Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest», «Georg Mülleri jutluste sõnastik», «Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika», ning osales Georg Mülleri «Jutluseraamatu» koostamisel. Viimastel eluaastatel toimetas ta mitut kirjastuse Ilmamaa keele- ja kultuuriloolist väljaannet, näiteks Jakob Hurda artiklite kogumikku ja Ferdinand Johann Wiedemanni mälestusteraamatut.
Jaak Peebo Eesti kultuuri järjepidevust väärtustav tegevus on leidnud ka avalikku äramärkimist: 2012. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning 2013. aastal nimetati ta Elva linna aukodanikuks. Ta oli Soome-ugri seltsi liige ja Emakeele seltsi auliige.
Jääme puudust tundma mitmekülgsest ja sügavate teadmistega keeleteadlasest ning sõbralikust inimesest. Siiski elab hea õppejõud ja juhendaja edasi oma kunagiste üliõpilaste mõtetes ja eluvalikutes ning väärikas ja toetav kolleeg töökaaslaste mälestustes.
Kolleegid TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudist
Lisa kommentaar