Elu praegune tekst on põimitud eelmise lõimedele. Ning «mõistmaks järgmist on tarvis olla aru saanud eelmisest», rõhutas juba ammu võrratu kolleeg, kel 9. detsembril 2016 täitub kolmekordne 25. Ann Malts töötas Tartu ülikooli vene kirjanduse kateedris 1960. aastatest kuni 1990. aastateni, alul vanemlaborandi, hiljem õppejõuna – sestpeale kui Valmar Adams jäi pensionile ja tema loengukursused tuli üle võtta.

Ann Malts õpetas mitmekümne aasta jooksul vene kirjandust eesti filoloogidele ja paljudele teistele, ka semiootikutele. Ta tegi seda emotsionaalselt ja meeldejäävalt.

Filoloogiatudeng sai Ann Maltsist 1962. aasta sügisel läbi tahtmise ja juhuste rea. Diplomitöö kirjutas ta Sergei Issakovi juhendamisel – kuna huvitus ajaloost. Hiljem oli tema eriliseks huviks vene kirjanduse retseptsioon Eesti vabariigis.

JUUBEL – AnnMalts(erakogu).jpeg

Ann Maltsil on olnud erakordselt suur roll Tartu–Moskva semiootikakoolkonna elus – koolkond, mis sündis tänu suvekoolidele, mida tema kateeder 1960. aastail korraldas, ning reale teistele semiootikaga seotud üritustele mitmekümne aasta jooksul. Need olid väga viljakad kohtumised paljudele teadlastele, kes olid innustunud strukturalistlikest ideedest. Selle kõige juurde kuulus eriline intellektuaalne ja inimlik õhkkond, mille loomisel oli Ann Maltsil suur osa. Tema oli nende semiootikaalaste kohtumiste peamisi praktilisi korraldajaid alates 1966. aastast (s.o. teisest Kääriku suvekoolist peale; esimese ajal oli ta veel tudeng).

Ann viibis kateedris, nagu ta ise on öelnud, 24/7 – peaaegu pidevalt. Tema kabinet asus peahoone kõrval keeltemajas, kus vene kirjandus tollal paiknes. See oli akendeta ruum, kõik seinad maast laeni raamatuid täis riiulitega, kirjutuslaua ja selle vastas väike diivan. Just see ruum oli Tartu semiootika toimetustöö keskus. Seal pandi kokku «Töid märgisüsteemide alalt» (praegu ingliskeelsena Sign Systems Studies) – loodi vorm maailma esimesele semiootikaajakirjale, ühele mõjukaimale Eestis välja antavale teadusajakirjale üldse. Sellestsamast toast said «soovituskirja» need, kes tulid Tartusse semiootikast osa saama ja Juri Lotmaniga kohtuma. Ann Malts oli selle viljaka kollektiivi süda, või «kondensaator», kui kasutada Lotmani mõistet.

1995. aastal sai temast Jakob von Uexkülli asutatud «Eesti Taassünni auhinna» laureaat. Nautides rahulikumat elu maapaigas, särab Ann Malts ikka edasi ning elab põnevusega Tartu semiootika toimetustele kaasa, olles meie innustajaks ise seda teadmata.

Kolleegid TÜ semiootika osakonnast ja Lausanne'i ülikooli slavistika osakonnast