1. novembril 250 aastat tagasi nägi ilmavalgust ajakiri «Lühhike öppetus». Käesoleva aasta samal kuupäeval tähistati seda ajakirja sünnipaigas Põltsamaal konverentsiga «250 aastat eestikeelset ajakirjandust. Milleks on ajakirjandust vaja?».

Konverentsi avasid Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kultuuriminister Indrek Saar ja Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi esimees Maarja Lõhmus.

Saksa arsti Peter Ernst Wilde põhiliselt arstinõuandeid sisaldava ajakirja ilmumist peetakse eesti ajakirjanduse alguseks. Konverentsi esimeses osas vaatles koduloolane Raivo Suni, kes rajas Põltsamaale ajakirjandusajaloo toa, nii Wilde õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. Viimased näitasid sageli, et oma poolehoiu tõttu, mida ta tundis eestlastest pärisorjade suhtes, oli ta oma ajast ees.

Wilde oli enne Põltsamaale tulekut ilmutanud Lätimaal ajakirja «Landarzt» ning jätkas selle väljaandmist ka Põltsamaal. Sellest tegi videoloengus ülevaate Läti ülikooli professor Vita Zelce. Probleemsetest vaatenurkadest käsitlesid eesti ajakirjanduse suurkujusid ka kultuuriloolane, riigikogu liige Krista Aru, kes rääkis Karl August Hermannist, ning TÜ teadur Anu Pallas, kes kõneles Ado Grenzsteinist.

Paari kilomeetri kaugusel linnast, Kuningamäel, kus asus Wilde trükikoda, meenutati 1966. aastat, mil sinnasamasse pandi mälestuskivi, ning pakuti suppi.

Konverents jätkus ajakirjandusliku ruumi vaatlusega teadlase pilgu läbi, sel teemal esinesid meedia ja kommunikatsiooni doktor Andres Kõnno ning doktorant Karin Sibul.

Teemal «Lokaalsus ja ajakirjanduskultuur» kõnelesid kohalike ajalehtede probleemidest Heli Salong (Meie Maa), Erik Gamzejev (Põhjarannik), Hans Väre (Sakala) ja Helve Laasik (Vooremaa). Järgnenud vestlusringis koos Maarja Lõhmuse ja kauaaegse ajakirjandusõppejõu Sulev Uusiga tõdeti, et nii haldusreformi kui infotehnoloogia arengu tõttu võivad ka väiksemaid lehti oodata ees suured muudatused.

Kultuurikeskuses, kus konverents toimus, sai vaadata näitust «Ajaleht vanadel fotodel» ning seal oli välja pandud ka «Lühhikese öppetuse» originaal.

Konverentsikülalised käisid uudistamas Valju Pressi trükikoda, Riho Laanese raadiomuuseumi ja eesti ajakirjanduse ajalootuba Põltsamaa lossihoovis.