Tartu ülikool sai suvel kutse liituda uue Euroopa teadusülikoolide võrgustikuga GUILD. Üsna pea pärast seda saabus kutse koostööle ka 15 aastat tegutsenud võrgustikust LERU. Mida see kõik Tartu ülikoolile tähendab ja missuguseid võimalusi avab?

Nüüdseks on Tartu ülikool otsustanud GUILD-iga (The Guild of European Research–Intensive Universities) liituda ja on selle täieõiguslik asutajaliige. LERU (League of European Research Universities) kutse oli suunatud teadus- ja teaduspoliitika koostööle, mille ülikool ka vastu võttis.

Kui GUILD loodi selle aasta juunis ning praegu kuulub sinna 14 ülikooli üle Euroopa, siis LERU tegutseb juba 2002. aastast ning sinna kuulub 21 ülikooli. Mõlema võrgustiku eesmärk on rääkida kaasa Brüsselis tehtavas kõrgharidus- ja teaduspoliitikas ning hoolitseda selle eest, et olulised otsused oleksid tehtud teaduspõhiselt. Samuti keskendutakse kogemuste ja teadmiste jagamisele, et kõikidel ühenduse liikmetel läheks nii teadust tehes kui ka erinevaid projekte taotledes hästi.

TÜ rektori Volli Kalmu sõnul on mõlema võrgustiku kutsed, mille said vaid vähesed valitud Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolid, suur tunnustus ja kiitus Tartu ülikooli töötajatele. «See on tunnustus sellele, mida ülikoolis töötavad inimesed on suutnud teha, ja see kõik väljendub ka erinevates rahvusvahelistes edetabelites, aga ka Horisont 2020 rahastustaotluste edukuses,» ütles Kalm.

Kogemuste ja teadmiste vahetus

Ülikoolile tähendab GUILD-i täisliikmelisus aga seda, et meie arvamus on oluline ja et meil on teistele ülikoolidele jagada oma kogemusi, millest teised saaksid õppida. «Näiteks on suur osa sellest, millest õppida, tehtud Eestis ka riigi tasemel. Teaduse ja kõrghariduse reformid on näiteks miski, mis pakub huvi teistele Ida- ja Kesk-Euroopa ülikoolidele, aga ka lääne ülikoolidele.»

Rektor tõi välja küsimuse, et Euroopa Liidu regionaalarengu fondidest on eraldatud sadu miljoneid selleks, et teaduse tõhususe ja innovatsiooni taseme vahe Euroopa eri osade vahel väheneks, kuid sellegipoolest ei ole seda juhtunud. «Varem või hiljem tekib küsimus, miks on nii läinud ja kuidas tuleks edasi tegutseda. Mõned üksikud riigid ja nende ülikoolid on sellega paremini hakkama saanud, näiteks Eesti ja Sloveenia ning seetõttu on Tartu ülikoolil ka olulisi kogemusi, kuidas reformida ja mida arendada ning missuguseid eesmärke seada.»

Kalmu sõnul sobib Tartu ülikoolile GUILD-i teadus- ja hariduspoliitika. «Kõik liitunud ülikoolid mõistavad teaduse ja kõrghariduse tähtsust sotsiaalmajanduslikus arengus. Väga hea teaduse ja väga hea hariduse kaudu toimub areng nii tööstuses, ettevõtluses, tehnoloogias jne. Ülikoolidel on ühiskonnas väga oluline intellektuaalse liidri roll,» rääkis rektor.

Teistsugune kese

GUILD soovib erinevalt LERU-st tuua varasemast rohkem teiste teadusharudega koostöösse ka humanitaar- ja sotsiaalteadusi. «Tegelikult on kõigis neis arengutes, millest räägime seoses uuringutega tehnoloogias, innovatsioons, energeetikas, globaalsetes kliimamuutustes jne –, nende puhul on humanitaar- ja sotsiaalteadused liigselt kõrvale hoidnud või kõrvale jäetud ,» ütles rektor.

Tema sõnul on need teadusharud olulised kas või seepärast, et need kirjeldavad olulisel määral seda, mis juhtub ühiskonnaga siis, kui uued tehnoloogiad asendavad vanad. «Paljud üleilmsete probleemide lahendused vajavad tegelikult ka sotsiaal- ja humanitaarteadlaste käsitlust. Nende teadusharude roll peaks kasvama samadel eesmärkidel lahendusi otsides.»

Kalm ütles ka, et nii GUILD kui LERU koosnevad teadusülikoolide tippudest. Mõlema võrgustiku üks veendumus on, et mida tugevam on alusteadus ning ülikoolid ja uurimisinstituudid, seda rohkem on võimalusi leida lahendusi praktilistele küsimustele. «Alusteadustest tuleb sageli nii mõnelegi probleemile lahendusi, mida ei ole osatud isegi ette näha. Mõlema võrgustiku seisukoht on, et ülikoolid saavad senisest rohkem panustada konkreetselt majandusse, ettevõtlusesse, ärisse jne ja seetõttu tuleb alusteaduste tase hoida maksimaalselt kõrge.»

Koostöö LERU-ga eeldab Tartu ülikoolilt kaasa mõtlemist ja aktiivset tegutsemist. «Kuna me ei ole selle liikmed, siis rahalist panust meilt ei eeldata. Küll aga on võimalus osaleda erinevates koostööprojektides. Üks neist on näiteks ka eelmisel kuul Tartus Leuveni katoliku ülikooli (kuulub LERU-sse) ja Tartu ülikooli ühiselt korraldatud seminar, kus arutleti rahvuskeelte säilimisest rahvusvahelistumise kontekstis, ning ma usun, et sealt sünnib idee üleeuroopaliseks uuringuks.»

TÜ rahvusvahelise koostöö juht Kristi Kerge ütles, et seminar oli väga edukas ning osalejatelt tuli positiivset tagasisidet. Samuti selgus, et teisedki ülikoolid soovivad sellest osa võtta. «Näiteks kirjutati meile Zürichi ülikoolist, et nad sooviksid järgmisel korral kaasa lüüa.»

Peale selle on LERU ülikoolid pakkunud TÜ-le õppeseminare teemal, kuidas kirjutada Euroopa teadusfondi grantide taotlusi. «Neil on pikk kogemus olemas, nad on kümneid grante saanud ning nende taotlemine nõuabki kindlaid oskusi. Seesugune abi kulub meile kindlasti ära,» sõnas rektor.

Missugust kasu saab seesugusest koostööst aga LERU? «Nad ei tee saladust, et teatud kohtades sooviksid nad leida uusi partnereid ja ideid. Ühiste seminaride kaudu on see võimalik,» lisas Kalm.

Saadav kasu on hindamatu

Iga liikmesülikool peab GUILD-ile tasuma aastas 45 000 eurot liikmemaksu. «Jah, see on suur summa, kuid see, missugust kasu ülikool sealt saab, pole võimalik ainult rahaks ümber arvutada,» sõnas rektor kindlalt. Ta lisas, et kui sellest koostööst tuleb ülikooli aga kas või ainult üks keskmine eurogrant, siis on liikmemaks juba kuhjaga kaetud. «Sealsamas saame juurde mitmeid olulisi kontakte, osaleda ühistes rahataotlusprojektides, tudengivahetuses ning akadeemiliste töötajate vahetuses. Võimalusi on palju.»

«GUILD-i liikmete vaheline koostöö ja selle kvaliteet on oluliselt kõrgem keskmistest koostöödest, mida paljude partneritega teeme. Näiteks on mitmetel liikmesülikoolidel palju kogemusi, kuidas olla tippteaduse toetamisel ja teadusrahade taotlemisel edukas, mida ja kuidas selleks täpselt teha – seega on meil sealt palju õppida,» kirjeldas rektor.

Kristi Kerge ütles samuti, et võrgustiku liikmeks olemine annab ülikoolile võimaluse paremini silma paista ja olla väga heade ülikoolide partner. «See tõstab kindlasti ka meie usalduskrediiti  nii rahvusvaheliselt kui Eestis ja seda kõike on väga raske võrrelda rahalise panusega,» lisas Kerge.

GUILD-iga liitumine tähendab aga ka seda, et ülikooli tekib üks keskne kontaktisik ning põhiliste teemade jaoks samuti eraldi inimesed. «Tekib selline võrgustik, kes sõltuvalt teemast suhtleb otse GUILD-iga ning aitab TÜ valdkondadest ja instituutidest leida erialapõhiseid rühmi koostöö ja ühiste projektide, seminaride jms jaoks,» sõnas Volli Kalm.

GUILD-i avaüritus toimub 21. novembril Brüsselis. «Peale selle toimub Brüsselis suurem avaüritus juuni alguses, kuhu oodatakse liikmesülikoolidest suuremaid meeskondi ja toimub konverents. Nende kuupäevade vahele on kavandatud ka seminarid ja töötoad, kus arutletakse erinevatel teemadel,» rääkis Kristi Kerge. TÜ on omalt poolt ka juba erinevate teemade eestkõnelejad neile seminaridele pakkunud.

GUILD-i liikmed:

• Aarhusi ülikool

• Bologna ülikool

• Genti ülikool

• Glasgow' ülikool

• Groningeni ülikool

• Göttingeni ülikool

• Jagielloniani ülikool

• Londoni King's kolledž

• Ljubljana ülikool

• Oslo ülikool

• Tartu ülikool

• Tübingeni ülikool

• Uppsala ülikool

• Warwicki ülikool