Reeglina on üürikorteri kindlustamine omaniku mure. Paraku ei pruugi kindlustust alati olla ja selline halb üllatus kipub üürnikke tabama alles siis, kui kahju on juba sündinud.

Esimese asjana tasuks üürilepingut sõlmides omanikult uurida, kas korter ja seal olev vara on kindlustatud. Kui sellest üürilepingus juttu pole, on põhjust muret tunda. Juhul, kui kindlustust tõesti ei ole, tasuks kokkuleppel omanikuga kindlustada lisaks enda varale ka korteris olev  omaniku vara ning see kirja panna üürilepingusse.

Näiteks korteri siseviimistluse, mööbli ja kodutehnikaga võib juhtuda õnnetusi, mida kindlustus aitaks sellisel juhul hüvitada. Loomulikult on siinkohal esimene nõue, et üüritavat korterit oleks kasutatud vastavalt reeglitele. Näiteks suitsuandur hoitud töökorras, lukustatud välisuks ning kodust lahkudes ka aknad.

Kahju võib tuua nii ettearvamatu loodusjõud, pahatahtlik võõras või hajameelne naaber ülakorrusel.

Kui üürikodus ongi peamiselt üürniku enda vara, tasub mõelda koduse vara kindlustamise peale. Selliseid koduse varaga seotud kahjusid ei ole õnnetuse juhtudes korteri omanik kohustatud katma. Seega annab kindlustus eelkõige üürnikule turvatunde ning säästab ootamatutest väljaminekutest, kui kodune vara on kannatada saanud. Kusjuures varakindlustus kehtib ka kaasas kantava vara puhul. Näiteks hüvitatakse kodust kaasa võetud sülearvuti ka siis, kui see kukub maha näiteks Londonis.

2016. aasta juuli lõpu seisuga on ainuüksi ERGOs registreeritud ligi 541 korteri varakindlustuse juhtumit, millest 351 olid veekahjud. Päris palju sai kannatada kaasas kantav kodune vara – 93 korral juhtus õnnetusi mobiiltelefonide või sülearvutitega.

Keerulisemaks lähevad asjad juhul, kui kahju on kannatanud ka teised majas asuvad korterid. Kui peaks juhtuma, et jooksma jäänud veekraani pärast on kahju saanud naaber, kes nõuab hüvitist korteriomanikult, on viimasel õigus kahjusumma omakorda sisse nõuda üürnikult. Sel juhul kaitseb üürnikku vaid vastutuskindlustus.