Tudengitele on semestri jooksul ette nähtud minimaalselt 30 ainepunkti ehk 585 astronoomilise tunni eest õppetööd, millest suur osa kulub paratamatult klassiruumis õppimisele, loomata sealjuures otsest seost õpitu ja koolist väljaspool toimuvaga. Sedavõrd suure ajalise ressursi tõhusamaks kasutamiseks käivitus Tartu ülikoolis projekti kirjutamise aine raames kevadel projektipõhise õppe proovikursus, kus õppetöö käigus lahendati asutuste murekohti.

Selmet tudengid kursusel tehtud töid õppejõududele esitaksid, kutsuti esimesse loengusse SA Tartumaa turismi, Tartu ülikooli karjääritalituse ja mitmete teiste ettevõtmiste esindajad, kes oma asutustes olevaid probleemkohti ja kasutamata võimalusi tudengitele kurtsid. Õppurid valisid välja meelepärase ettevõtte, teostasid esitletud murekohale taustauuringu ja kirjutasid selle põhjal läbimõeldud projekti.

Semestri vältel loodi näiteks Äripäevale üksikasjalik konverentsiplaan, mis oli suunatud noortele ehk sihtrühmale, kelleni ettevõte polnud varem veel jõudnud. Karjääritalitusel oli aga mure, et tudengid on osavõtmatud ega kasuta piisavalt pakutavaid karjäärivõimalusi, mispeale aidati mõista noorte eelistusi infokanalite ja sõnumite valikul.

Lisaks oli hinnatud Eesti klounidel Tipp ja Täpp mure, et Eesti turg on liiga väike. Sestap kirjutasid tudengid projekti, millega taotlesid ettevõtluse arendamise sihtasutuselt loomemajanduse eksporditoetust, et aidata Tipil ja Täpil ka põhjanaabrite meelt lahutada.

Eelnevalt on näitena välja toodud vaid üksikud projekti kirjutamise aine tulemused, mille kaudu said ettevõtted tudengite õppeprotsessi kaasatuna lahendada asutusesiseseid probleeme ja luua võimalusi, milleks varem polnud aega või vahendeid leitud. Õppijad tulid omakorda välja passiivsest hariduse tarbija rollist ning võtsid tegelikul elul põhineva vastutuse nii enda kui ka kaaslaste tegevuse ja asutuse ning ülikooli maine eest.

Projektipõhist õpet korraldada oli aga keerulisem kui tavapärast kuula-õpetajat-ja-tee-märkmeid ainet. Igas projektis pidi arvestama ettevõtete ootuste ja eesmärkidega, kuid samas tuli mõista, et õppe eesmärk pole pelgalt lahendada ettevõtte murekoht, vaid toetada tudengite õpiprotsessi, et nad jõuaksid tööturule parema ettevalmistusega.

Kirjeldatud kursuse lõpus esitatud projektid peegeldasid lisaks õpilaste oskuste arenemisele ka ettevõtetepoolset vaimustust. Sestap, kui mitmetel erialadel on kursuse vältel rakendatud projektipõhist õpet pigem tükati, siis proovikursuse käigus saadud kogemuse põhjal kasutatakse kirjeldatud õppemeetodit algaval õppeaastal korrapäraselt mitmetes teistestki ainetes.