Tartu ülikooli keemia instituut ning projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõte NT Bene alustasid koostööd, et arendada tulevikukütuse vesiniku tootmist ja kasutada seda Eestis transpordis.

TÜ arendusprorektor Erik Puura rõõmustas selle üle, et ülikool saab kaasa aidata Pärnumaa ettevõtluse arengule ning regioonidel tekib oma tugev arendusportfell, mis ühtlasi kasutab kohalikke võimalusi.

«Loodetavasti kasvab ülikooli panus regionaalsesse arengusse tulevikus veelgi,» ütles Puura.

Koostöö eesmärk on välja töötada keskkonnasäästlikud lahendused vesiniku tootmisel ja juurutada kütuseelementidel töötavate busside ning tanklate süsteem. Eesti esimene vesinikkütuse tankla plaanitakse Euroopa Liidu kaasrahastusel avada juba 2018. aasta lõpus Pärnus.

Keemia instituudi direktor Enn Lust rääkis ERR Novaatorile, et veest saab vesinikku toota vähemalt 11 viisil, kuid kõige odavam on vesinikku saada loodusliku gaasi metaani katalüütilise lagundamise teel.

Rääma prügila juurde rajatav vesinikutankla hakkab esialgu vesinikku tootma võrgust tuleva n-ö rohelise elektrienergia abil vee elektrolüüsi kaudu.

Teises arengujärgus tahetakse vesiniku tootmiseks kasutada juba prügila juurde rajatava päikesepaneelide välja elektrienergiat, mis salvestatakse patareides ja mida kasutatakse edasi elektrolüüserite toitmiseks. Sellele võib järgneda elektrolüüserite varustamine tuulest saadud elektriga.

Kolmandas järgus hakatakse vesinikku tootma ka prügila biomassist ja reoveest.

«Eesmärk on viia tootmine üle taastuvenergiale, sest vesinikkütust taastuvatest loodusvaradest tootes ei vabane keskkonda süsihappegaasi ja sellist kütust võib nimetada juba ökoloogiliselt puhtaks kütuseks,» ütles Lust.

Ökoloogiliselt toodetud vesinikul töötav sõiduauto saastab keskkonda umbes kümme korda vähem kui bensiinil töötav sõiduauto. Ka vesinikauto kilomeetrihind on bensiiniauto kilomeetrihinnast umbes kolm korda odavam.

Praegu uurivad ja testivad TÜ teadlased partnerite hangitud süsinikmaterjale. Neist valitakse välja parimad variandid superkondensaatorite või naatrium-ioonpatareide tegemiseks, et luua päikeseenergia kogumiseks tõhusad süsteemid.

Tulevikus soovivad tartlased olemasolevad süsteemid paremaks ja odavamaks muuta, sest just kütuseelementide kõrge hind on üks põhjus, mis on vesinikautode kiiret populaarsuse kasvu seni pidurdanud. Kalli kütuseelemendiga vesinikautod maksavad ostuhetkel tavalistest keskklassi autodest vähemalt kaks korda rohkem.

Pärnu vesinikujaam on osa Euroopa Liidu väljaarendatavast kaheksast kõrgtehnoloogilisest transpordikoridorist ja kuulub ühtlasi kogu EL-i vesinikul töötavate transpordikoridoride hulka. Esimesed proovitankimised loodetakse teha juba järgmisel aastal.