Usuteaduskond plaanib maikuus avada religioonide pädevuskeskuse, et pakkuda koolitusi ja vajalikke nõuandeid näiteks selle kohta, kuidas eri religioonide esindajatega suhelda.

Loodava keskuse juhataja, süstemaatilise usuteaduse lektor Roland Karo ütles, et sisuliselt on religioonide pädevuskeskuse idee sama mis eetikakeskusel: kui ühiskonnas tekib vastav küsimus, teatakse, kuhu abi saamiseks pöörduda.

«Avalikus ruumis on meil näiteks nelja suure alusreligiooni – budismi, hinduismi, islami ja kristluse – kohta väga napilt usaldusväärset teavet: mis on kellelegi puhas, mis ebapuhas, mis lubatud ja mis mitte,» viitas Karo.

Keskus pakuks maailma religioonide kohta huvipõhiseid täienduskoolitusi, aga ka n-ö rätsepakoolitusi eri elualade esindajatele, kes igapäevatöös mitmikreligioossuse teemadega kokku puutuvad. Abi oleks siin kindlasti politseil ja teistel riigiasutustel, aga ka rahvusvahelise haardega äriühingutel.

Samuti on kavas luua veebipõhine nõustamiskeskus, mille kaudu näiteks islami džihaadist kirjutav ajakirjanik saaks asjatundjatelt põhjalikku taustateavet küsida.

«Lähiaastatel ei kao põgenike teema kuhugi. Lisaks nendega kokku puutuvatele asutustele on ka palju organisatsioone, kel on rahvusvaheline töötajaskond või partnerid,» rääkis Karo.

Tihti algavad vääritimõistmised väga lihtsatest asjadest – kas või sobilikust või vastuvõetamatust näksivalikust teisest kultuurist pärit inimeste delegatsiooni võõrustades.

Lähim plaan ongi ette valmistada põhipädevuste koolitus, kus antakse ülevaade kolme suure meile võõrama religiooni peajoontest ning nendega seotud käskudest-keeldudest, mis mitmekultuurilisel suhtlusel võivad arusaamatusi põhjustada. Koolituse teises pooles saab saadud teadmisi ka praktikas rakendada.