10. mail kell 16.15 peab TÜ kirjandusteooria professor Marina Grišakova ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu teemal «Kirjanduse kummalisus».

Kirjandus kui kogu mitme tuhande aastase tsivilisatsioonilooga põimuv institutsioon, millel puudub otsene praktiline rakendus, on jätkuvalt ühiskonna kriitilise pilgu all. Mis on kirjandus? Milleks me seda vajame?

Kui Terry Eagletoni järgi sulustas modernistlik kirjandus «reaalse maailma», muutudes salapäraseks hermeetiliseks objektiks, siis Teise maailmasõja järgses arutelus kerkis esile kirjanduse roll sotsiaalse tegelikkuse pikenduse või võõritatud Teisena.

20. sajandi vaimuinimesed ja kriitikud määratlesid kirjanduse «võõrituse» või «tavapärasuse» astet erinevates perspektiivides: alates Adorno negatiivsest dialektikast kuni Frye «kõikide utoopiate maatriksi», Castoriadise «radikaalse imaginaarse» ning Cochrani «ennustamatu teadmise hoidlani».

Lähtudes Habermasi loodusteaduste ja humanitaaria ühise ajaloolise horisondi teesist ning tänapäeva neurokognitiivse ja evolutsioonilise esteetika arendustest, visandab loeng postkognitivistlikku vaadet kirjandusele ning püüab näidata, kuidas suudab kirjandus täita seletuslikke lünkasid teoreetilistes diskursustes ning teadmuse piirideni jõudes luua kogemuslikkuse uusi keerulisi vorme.

Professor Marina Grišakova on töötanud Juri Lotmani semiootikalaboris, lektorina semiootika ning lektori ja dotsendina maailmakirjanduse õppetoolis. 2006. aastal kaitses ta Tampere ülikoolis doktorikraadi võrdleva kirjandusteaduse alal.

Grišakova peamised uurimissuunad on võrdlev ja üldine kirjandusteadus, kognitiivne kirjandus- ja kunstiteadus, narratiiviteooria ja -uuringud, intermediaalsed uuringud, kultuurisemiootika. Ta on mitmete monograafiate ja kogumike autor, koostaja ja (kaas)toimetaja, teinud kaastöid rahvusvahelistele ajakirjadele ning eri kirjastustes ilmunud ja ilmuvatele kogumikele.

Marina Grišakova on olnud Põhjamaade narratiiviuurijate koostöövõrgustiku koordinaator (2007–2011), Euroopa võrdleva kirjanduse võrgustiku peakoordinaator (2011–2013), rahvusvahelise võrdleva kirjanduse assotsiatsiooni (ICLA) tegevnõukogu liige (2010–2013). Ta on ajakirjade Interlitteraria, CLCWeb: Comparative Literature and Culture (USA), Image & Narrative (Belgia), Southern Semiotic Review (USA) ning raamatusarja «Studia litteraria Estonica» rahvusvaheliste toimetuskolleegiumide liige, Oxfordi ülikooli Legenda kirjastuse raamatusarja «Transcript» rahvusvahelise nõuandekogu liige.

Grišakova olulisemad rahvusvahelised grandid on DAAD-i uurimisstipendium teadlastele ja akadeemikutele (2007), William Fulbrighti stipendium (2008), Briti akadeemia külalisteadlase stipendium (2011–2012). Ta on esinenud külalisloengutega Euroopa ülikoolides, plenaaresinejana või kutsutud panelistina rahvusvahelistel konverentsidel, täitnud Euroopa teadusfondi, Eesti teadusfondi, Alexander von Humboldt Stiftung’i, Flandria teadusfondi, Soome akadeemia ning mitmete muude teadusasutuste ja -väljaannete väliseksperdi ülesandeid.