25. märtsil täitus 65 eluaastat arhiivinduse professoril ja riigikogu liikmel Aadu Mustal. Kui ta Tori poisina 1967. aastal Tartu 7. keskkooli ajaloo eriklassi õppima siirdus, teadis ta kindlalt, et tema kirg on ajalugu. Põneva pärandiga kodukant on jäänud suunama ka tema hilisemaid töid ja tegemisi.

Professor Herbert Ligi juhendatavana kulges Must esmalt asustusajaloo radadel. Aastatega on teemade haare kõvasti kasvanud, hõlmates perekonna- ja kohalugu, tsaariimpeeriumi koloniaalpoliitikat ja nõukogude surveavaldusi, eesti diasporaad, baltisakslastest kaasmaalasi jpm.

Aadu Must on kaheldamatult Eesti ja eestlaste arhiivide parim tundja. Kullaotsija kirega ettevõetud uurimisreisid Venemaa jt arhiividesse on päevavalgele toonud ohtralt tundmatut materjali.

Estica-ainese kogumisest nii idas kui ka läänes on saanud professor Musta suur projekt, mis on omakorda meie rahvusarhiivile kaasa toonud mitu rahvusvahelist lepingut. Eitades järjekindlalt tavakuvandit arhiivist kui millestki tolmusest ja igavast, on ta tänu oma veenmisjõule toonud arhiivi palju andekaid noori, kellest mitmed on kujundamas tänast Eesti arhiivindust.

Ta on olnud innustunud eestkõneleja kõiges arhiividesse puutuvas, sh olnud üks arhiiviseaduse väljatöötajatest. Ajaloolase ja arhiivinduse professorina on teda alati muretsema pannud arhiivide olukord ja ligipääs ajalooallikatele, riigitegelasena on ta ikka ja jälle rõhutanud arhiivi kui riigi tarviku olemuse tähtsust. Nõnda on ta Eesti arhiivinduses olnud mees nagu orkester või kui ümber sõnastada siis dirigent, kes vajadusel asendab ka ükskõik millist orkestranti.

Teokstehtu loetellu kuulub ka 1988. aastal ajaloolaste ajakirja Kleio käima lükkamine, mis kümme aastat hiljem taastas end 1922. aastal loodud Ajaloolise Ajakirja järglasena. Ühtlasi seisis Must siis ka 1940. aastal suletud Akadeemilise ajalooseltsi taaskäivitamise eest.

Mitmekülgne võimekus ja töökus, uuritavast ainesest vaimustumine, milles on ühendatud omapärane mängulust ja tõsiteaduslik professorlikkus, on nakatanud ning põnevusega köitnud paljusid kuulajaid ja lugejaid. Palju õnne, tervist ja jaksu mahukasse uurijaportfelli kogutu haaravateks ajaloouurimusteks kirjutamisel!

Kolleegid instituudist ja rahvusarhiivist