Erialaorganisatsioonid annavad tudengile võimaluse end eri valdkondades proovile panna. Mitmed Tartus olevatest organisatsioonidest on liitunud ka «Ole rohkem» loosungi ja samanimelise arenguprogrammiga.

Praegu osaleb arenguprogrammis 17 organisatsiooni eri valdkondadest. Liitunud on nii üleülikoolilised, eriala- kui ka esindusseltsid. Arengukava mõte tekkis mõistmisest, et tihti seisavad tudengiorganisatsioonid sarnaste probleemide ees ning sageli jääb suurem osa lahendustest juhatuse kanda.

«Iga juhatus peab aga jällegi nullist alustama, sest mõnikord on organisatsiooni üleandmine puudulik ja üldine suund veidi logisev. «Ole rohkem» tahab organisatsioone aidata ka juhtimisel,» rääkis arenguprogrammi juht Reelika Alunurm.

Programmi pääsemiseks tuleb sinna kandideerida. «See toimub tavaliselt kevadel või suvel ja programm algab sügisel,» ütles Alunurm. Kandideerida saavad kõik huvilised, kes vastavad tingimustele. Tingimused on näiteks Tartus asumine, et ei oldaks religioosne ega poliitiline ja et oma tegevusega ei taotletaks kasumit.

Võimalus arutleda

Alunurme sõnul tasub kandideerida mitmel põhjusel. «Esiteks katab programm olulised teemad, millega peab iga juht kokku puutuma: organisatsiooni tegevuspõhimõtted, personalijuhtimine, ülesehitus, suhtlus jpm. Need on tihti suured teemad, mida on raske omal käel ette võtta ja sageli ei ole igapäevatoimetuste kõrval ka aega nendega tegeleda,» ütles Alunurm ja lisas, et neist sõltub aga kogu organisatsiooni suund ja käekäik.

Arengukava annab võimaluse kohtuda teiste ettevõtlike inimestega ja arutleda sarnaste probleemide üle. «Mõistlik on küsida igapäevaste murede või probleemidega seotud küsimusi teistelt samasugustelt juhtidelt ja nii kuuldakse headest mõtetest, mis on tekkinud ja kuidas neid on ellu viidud,» sõnas Alunurm.

Samuti kutsutakse programmiga liitunutele esinema erinevaid oma ala asjatundjaid, antakse edasise iseseisva töö materjale ja tagasisidet tehtud tööle. Alati on võimalus küsida ka nõu. «16. märtsil käis rääkimas humanitaarteaduste valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuht Eva-Kaia Vabamäe, kes käsitles projekte ja investeeringuid. Peale selle toimus ka arutelu organisatsioonikultuuri teemal ehk kuidas ehitada üles meeskonda, luua suhteid ja kuidas inimesi tunnustada,» kirjeldas Alunurm.

Suur kogemustepagas

Eesti arstiteadusüliõpilaste selts (EAÜS) osaleb «Ole rohkem» arenguprogrammis ja seltsi president Siim Rinken ütles, et see kogemus on kasulik olnud. «Koolitustelt oleme saanud palju teavet sponsorluse, projektide ja organisatsiooni arendamise kohta. Peale selle oleme loonud sidemeid teiste organisatsioonidega ja sellest on välja kasvamas erinevaid koostööprojekte,» rääkis Rinken.

Rinkeni sõnul annab arstiteadusüliõpilaste seltsi kuulumine võimaluse olla osa suurest perekonnast. «End on võimalik proovile panna ürituste korraldamises, meeskonnatööst ja ka meeskonna juhtimises. Kasvades arstiks koos EAÜS-iga, areneb tudengist arst, kes oskab juhtida ühiskonnas toimuvaid arenguid ja seista nii enda kui ka patsiendi õiguste eest,» sõnas Rinken.

EAÜS-i tegevus on jaotatud üheksasse eri töörühma: rahvatervis, seksuaaltervis, rahu- ja inimõigus, haridus, kliiniline välisvahetus, teadus, sport ja jätkusuutlikkus. «Anname välja ka oma ajakirja Curare, mis kajastab arstitudengite tegemisi ja meie jaoks olulisi teemasid,» rääkis Rinken.

Selts on tegutsenud 25 aastat ja juubeliaasta raames on korraldatud palju eri üritusi. «Neist laiemat kõlapinda sai septembris toimunud laste tervisele tähelepanu juhtiv teemakuu, veebruarikuine visioonikonverents «Tervise tuhat tahku» ning seksuaaltervise töörühma projekt riskinoortele ja kurtidele laiapõhjalise seksuaalhariduse andmiseks,» loetles Rinken.

Seltsi presidendina on Rinken õppinud palju sellest, mida peab tegema projektijuht, keskastme juht ja ka tippjuht. «Töörühma juhina tead, et vastutad organisatsiooni ühe osa toimimise eest ja pead hea seisma, et sinu vastutusalas olevad projektijuhid tuleksid oma ülesannetega toime. Seltsi presidendina vastutad mitmesaja inimese heaolu eest ja iga sinu liigutus on kõrgendatud tähelepanu all. See kõik annab teadmisi inimestevahelise suhtluse, avaliku esinemise ja ka oma seisukohtade kaitsmiste kohta,» ütles Rinken.

Koostöö muudab paremaks

Eesti õigusteaduse üliõpilaste liidu esimees Maris Vutt ütles, et arenguprogramm on neid pannud mõtlema rohkem organisatsiooni missiooni ja visiooni peale. «Samuti sellele, millised võiksid olla võimalikud arengusuunad. Usun, et tänu programmist saadud teadmistele saame oma plaane efektiivsemalt ellu viia,» arvas Vutt.

Õigusteaduse üliõpilaste liidu liikmena on võimalik eri tegevjuristidega suhelda ja häid sidemeid luua. «Samuti aitab see avastada iseenda jaoks kitsamat valdkonda, millele keskenduda juba õpingute kestel,» sõnas Vutt.

Liidu peamine vorm on foorumilaud, kuhu kutsutakse eri õigusvaldkondade esindajaid. «Esinejad tutvustavad oma valdkonda ja analüüsivad koos osalejatega eriomaseid päevakohaseid õigusprobleeme, millest korralises õppes nii palju ei räägita. Samuti aitab see lähendada praktikat teooriale ja saada uusi tutvusi,» rääkis Vutt.

Esimehe jaoks on samuti oluline olnud liidu juhtimine ja selle kaudu kogemuste ammutamine. «Olen saanud juhtimise ja koostöö alal palju kogemusi, samuti mitmeid häid sõpru ja tuttavaid,» lisas ta.

Sidemete loomine

Peale «Ole rohkem» arenguprogrammi luuakse ka koostöövõrgustikku, millega saavad kõik tudengiorganisatsioonid liituda. «Kohtume kolm-neli korda aastas ümarlaudadel ja arutleme organisatsioonide jaoks olulistel teemadel. Näiteks, kuidas oleks võimalik veel paremini koostööd teha ja mis võimalused selleks üldse on,» selgitas Reelika Alunurm.

Koostöövõrgustikku kuulub näiteks sotsioloogiaüliõpilaste liit Eestimaal (SÜLEM), mille juhatuse liikme Virve Kassi sõnul on tegemist väga hea ideega. «Loodame, et tulevikus hakkab võrgustik tihedamalt ühiselt tegutsema ja häid praktikaid jagama. Praegu on see alles algusjärgus, kuid positiivseid kogemusi on juba olnud. Näiteks saime meililisti kaudu edastada teavet Kevadkooli kohta ka teistele organisatsioonidele ja tänu sellele osaleb sel aastal rohkem erinevate erialade inimesi kui varasematel aastatel,» rõõmustas Kass.

SÜLEM tegeleb peamiselt ürituste korraldamisega ja seda selleks, et tutvustada sotsioloogilisi teemasid kõigile ühiskonnast huvituvatele inimestele. Kassi sõnul on SÜLEM-i liikmeks olemine andnud palju uusi teadmisi ja huvitavaid mõtteid. «Peale selle olen tuttavaks saanud paljude ägedate inimestega ja mõistnud praktika põhjal, mida hakkab üks sotsioloog tulevikus tööturul tegema.» Oma liikmetele vahendatakse ka praktika- ja tööpakkumiste teavet ja toetatakse õppimisega seotud murede korral.

Igal aastal korraldadakse kaht suurt üritust: kevadkooli ja sügisakadeemiat, kuhu valitakse kindel teema ja kutsutakse esinema oma ala asjatundjad. «Esinemas on käinud Ilmar Raag, Liisa Pakosta, Andres Anvelt, Mare Ainsaar jpt. Samuti on meil igakuised väiksemad arutelu- või saunaõhtud, kus tudengid saavad vabas õhkkonnas neid huvitavatel teemadel arutleda, lauamänge mängida, filme vaadata jne,» kirjeldas Kass.