Tudengisatelliidi ESTCube meeskond plaanib jõuda ka Kuule, enne seda saadetakse Maa ja Kuu orbiitidele veel kaks satelliiti, et tehtud edasiarendused proovile panna.

ESTCube’i meeskonna kommunikatsioonijuht Aet Rebane ütles, et Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks loodetakse Maa orbiidile saata täiustatud satelliit ESTCube-2, mis on järgmine samm Eesti kosmoseajaloos.

«ESTCube-3 plaanib vallutada juba uusi kõrgusi, minnes Maast palju kaugemale kui ükski teine tudengisatelliit seni. Vajaminevad kosmosetehnoloogiad tuleb riski vähendamiseks enne ESTCube-2 peal ära katsetada,» seletas Rebane.

Alates märtsi keskpaigast on ESTCube’i meeskond korraldanud põnevaid teabetunde ja aruteluseminare, kus projektiga liituda soovijatele oma ettevõtmisi põhjalikumalt tutvustatakse ja värvatakse ka uusi teotahtelisi meeskonnaliikmeid.

15. märtsil toimunud avaüritusel ärgitas Eesti tudengisatelliidi sihtasutuse tegevjuht Karl Reinkubjas kõiki meelde jätma, et ESTCube on võimalus teha suuri asju.

«Ja seejuures pole oluline, kes sa oled ja kas õpid just Tartu ülikoolis. Me õpime hea meelega kõigi kogemusest, olgu te siis keskkoolis või tööl,» lisas populaarteadusliku telesaatesarja «Rakett69» eelmise hooaja võitnud füüsikatudeng.

Teisedki meeskonnaliikmed rõhutasid, et kuigi kosmos tundub meist väga kaugel olevat, saab seda paremini tundma õppides lahendada mitmeid olulisi probleeme. Näiteks võib asteroididelt leida materjale, mida Maal kasutada saaks.

Neid varusid aitaks kätte saada Soome meteoroloogia instituudis välja töötatud elektriline päikesepuri, mida esimese tudengisatelliidiga päris päikesetuule käes katsetada ei õnnestunud. Kui päikesepuri töötab, võib märksa kiiremini ja soodsamalt jõuda nii asteroidideni kui ka teha muid kosmosereise.

Et purje tulevikus katsetada, peab aga minema tavalistest satelliitidest palju kaugemale, Maa magnetosfäärist välja. Üks võimalus, kuhu minna, on Kuu orbiit. Välistatud pole aga ka veel väga elliptilised orbiidid või Lagrange’i punktid.

Lagrange’i punktid ehk L-punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe teineteise ümber tiirleva suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad teineteist gravitatsioonilised jõud ja orbitaalne liikumine. Päikesesüsteemis on L-punktid kohad, mille tiirlemisperiood on võrdne Maa omaga ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu.

Lõplik otsus sõltub võimalustest ja ajastusest, sest neisse kohtadesse satelliitide saatmise võimalused on Maa madala orbiidiga võrreldes haruldased.

Sel korral soovitakse projektidesse kaasata ka teistel erialadel õppivaid ja töötavaid inimesi – näiteks disainerid, kommunikatsioonitudengid jpt –, et tudengisatelliitide ehitamine võimalikult palju kasu tooks. Kuna nii praeguste meeskonnaliikmete kui ka juhendajate seas on mitmeid välismaalasi, on projekti üks plusse ka rahvusvahelises meeskonnas töötamise kogemus.

ESTCube’i meeskonna turundusjuht Marie Jaksman rääkis, et esimene õnnestunud kanderaketi start ja satelliidi abil saadud teave andis hindamatu kogemuse olemasoleva kosmosetehnoloogia arendamiseks.

«ESTCube’i projektid on vajalikud, et koolitada välja tulevikuinsenere, -teadlasi ja -ettevõtjaid, anda suurepäraseid kogemusi teiste erialade esindajatele, populariseerida teadust ning kinnitada Eesti staatust kosmoseriigina,» lisas Jaksman.