Märtsis valmib TÜ eetikakeskuse välja töötatud menuka õpilastele suunatud väärtuste mängu «Väärtuste avastajad» laiendus, mis aitab koolides käsitleda pagulasteemasid.

Eetikakeskuse projektijuht Mari-Liis Nummert tõstab lauale õpetajale mõeldud väärtuste mängu ja seletab, et enne õpilasteni jõudmist tuleb aidata õpetajatel aru saada, kuidas väärtusarutelud tekivad ja millised on mängureeglid. On ju õpetajad need, kelle kaudu mäng koolidesse jõuab ja kes seda oma tundides kasutavad.

«Õpetajatele mõeldud mängus kirjeldatakse eri olukordi, mis võivad õpetajatöös ette tulla. Eri väärtustest lähtuvalt on iga olukorra juures ära toodud kuus võimalust, kuidas edasi käituda,» tutvustab Nummert.

Iga valiku juures on oma plussid ja miinused ning täiuslikku lahendust olukorrale ei ole. Mängijad valivad arvamuskaartidelt numbri, millise valiku nemad endast lähtuvalt teeksid, ja edasi hakatakse arutama, miks keegi just sellise lahenduse valis.

Esimeses aruteluringis võetakse sõna ükshaaval, et enda hoiakut teistele selgitada ja põhjendada, aga teiste valikuid arvustada ei tohi. See õpetab asjalikke põhjuseid leidma ja teisi kuulama.

Edasi võib mängujuht anda erineva ülesande. Näiteks tuleb jõuda üksmeelele, mõlemalt poolt järeleandmisi tehes kokkuleppele või hoopis enamusotsusele. Õpilastega mängides võib välja tuua, kuidas klass ühise meeskonnana otsuseid langetada võiks.

Iga arvamus on oluline

Pärast lõpliku variandi valimist saadakse valikule tagasiside. Mängu on võimalik ka punktidele mängida, kuid põhiline on aru saada, millised väärtused mingite otsuste taga on. Selline metoodika sunnib osalejaid oma arvamust teadvustama ja põhjendama, aga ka teisi kuulama.

«Kui põhikooliõpilastel paluda koolitunnis oma vastuseid põhjendada, siis öeldakse sageli lihtsalt «ma ei tea». Et saada põhjalikku vastust, tuleb neile lause algus ette kirjutada. Mänguolukord tekitab aga hasardi ja annab neile enda väärtuste mõtestamise jaoks meeldivad raamid,» räägib Nummert.

Õpilaste mängus on eraldi osa ka väärtusõpetuse sõnavara kaardid, kus teistele tuleb Aliase-stiilis seletada sõnu nagu mitmekesisus, isamaalisus, üksteisega arvestamine jm. Nende mängureeglites on kirjas näiteks ka see, et kes teisi ei kuula ja vahele segab, saab punase kaardi.

Eetikakeskuse kolumnist-toimetaja Tiia Kõnnussaar on väärtuste mängu mänginud 7. klassi noortega, kellele see väga meeldis. «Selles vanuses on oht muganduda ja ilma mõtlemata teiste moodi olla. Oluline on aga enda seisukohta kujundada ja välja öelda ning seda õpetab mäng väga hästi,» viitab Kõnnussaar.

Tema sõnul on üks kasulikke tulemusi ka see, et õpilased saavad mängukogemuse abil aru, et elus on alati mitu valikut. Tundmatutes olukordades võib noortele tihti tunduda, et võimalik on ainult üks lahendus.

«7.–9. klassile mõeldud mängus on ka keerulisi olukordi. Näiteks oled peol, sõber joob ennast purju ega reageeri enam, tundub, nagu ta oleks magama jäänud. Mida sa siis teed? Kas jätad ta lihtsalt sinna või võtad midagi ette? Võid ju ka kellelegi helistada, kedagi appi kutsuda. Või näed internetis klassikaaslase peksuvideot või häbistavat pilti. Kas sa ei tee midagi või ütled oma arvamuse välja ja sekkud – valik on alati olemas,» toob Nummert välja.

Ühiskonnaõpetajana töötav Nummert kasutab väärtuste mängu koolis sissejuhatusena, et klass ühtselt tegutsema panna ja et nad märkaksid, millised väärtused neile rühmana olulised on. Kui mängus tehakse ühiselt näiteks valikuid, millest kumab kõige enam läbi hoolivus, saavad noored täpsustada, millised tegevused sellest lähtuvalt klassis au sees on.

Uus pagulasteemaline lisa

Eelmisel aastal alustas TÜ eetikakeskus koostöös Eesti pagulasabi, kiusamisvaba haridustee liikumise ning haridus- ja teadusministeeriumiga mängule pagulus- ja rändeteemalise lisa koostamist. Märtsi lõpuks valmibki mängulisa 14 uue olukorraga, mis aitavad neid teemasid erapooletult käsitleda.

«Kogusime partneritega eri olukorrakirjeldusi, mis on ette tulnud peredel, kus mõni pereliige on teisest rahvusest, pagulastega töötavatelt tugiisikutelt jt. Uskumatu, et siin Eestis selliseid asju juhtub, nagu me teada saime!» vangutab Nummert pead.

Paljud näited kinnitavad, et viimase aasta jooksul on Eestis kardinaalselt muutunud suhtumine võõrapärasesse. Kui varem tekitasid teistsuguse kultuuri esindajad pigem huvi ja põnevust, siis nüüdseks on meelsus suuresti negatiivseks muutunud.

Nii on mänguväljakult lapsi minema veetud, et need tõmmuma nahavärviga sõpradega mängida ei saaks, või endised sõbrad kiusajateks muutunud, sest ühtäkki on mõne noore välismaalt pärit kasuisa n-ö pagulaseks tembeldatud.

Jaburamatest näidetest saab välja tuua, kuidas aastaid Eestis elanud india päritolu inimestele öeldakse, et mis nad neegrid siin passivad, või süüdistatakse postkontoris pearätikut kandvat naist pommide postitamises.

«Olukordade kirjeldamine on päris keeruline, sest tihti kubisevad need rassistlikest väljenditest, ja me ei taha, et lapsed meie mängust mingi väärhoiaku või eelarvamuse üles korjaks. Õpilasi huvitab see temaatika väga, tahame anda õpetajatele vahendi ja teadmised, kuidas nende küsimustele erapooletult ja faktidele tuginedes vastata,» räägib Nummert.

Selleks korraldataksegi aprillist alates 14 koolitust, mille käigus saavad õpetajad ja noorsootöötajad ülevaate rände- ja pagulusteemadest, väärtuskasvatuse ning turvalise ja kiusamisvaba koolikeskkonna loomise alustõdedest. Samuti õpetatakse, kuidas kasutada nii väärtustealast mängu kui ka selle uut lisa. Novembriks on koolituse läbinud umbes 600 haridustöötajat.

Eetikakeskuse loodud väärtuste mängu saab koolis kasutada eelkõige klassijuhatajatunnis, inimese- või ühiskonnaõpetuses, eesti keele ja kirjanduse ainetundides. Kuna olukordi on aga palju ja väga erinevaid, võib iga aineõpetaja enda jaoks sobiva mängusituatsiooni leida või selle endale teemakohaseks mugandada. Õpilased mängivad seda hea meelega ka klassiõhtutel või vabal ajal.

Õpilastele mõeldud väärtuste mängu saab kaasa eetikakeskuse korraldatud õpetajatele mõeldud väärtuskasvatuse koolituselt.

Vaata, kuidas mängisid õpetajatele mõeldud väärtuste mängu Halliki Harro-Loit, Marko Ringo, Marju Lauristin, Margit Sutrop, Kauksi Ülle ja Tõnu Lehtsaar.