18. ja 19. märtsil toimub Johan Skytte poliitikauuringute instituudis konverents «Eastern Platform Seminar» nõukogude aja järgsest ruumist Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Instituudi Euroopa õpingute lektori Stefano Braghiroli sõnul on konverentsi eesmärk arutleda Ukraina kriisi tagajärgede ja mõju üle. «Püüame valgustada kriisi arengute tagamaid ja mõista selle mõju Euroopa Liidu – Vene suhetele ajal, mil keegi ei oska aimata, mida tulevik täpselt toob,» ütles ta.

Tänavune üritus on jätk mullu aprillis toimunud Baltimaade suurimale Ukraina kriisi teemalisele konverentsile, mis tekitas üle maailma suurt huvi. Sel aastal on esinemissoovi avaldanud juba enam kui 35 asjatundjat 18 eri ülikoolist ja 12 riigist, muuhulgas Ukrainast, Venemaalt ja Suurbritanniast.

Kriisi mõjude üle Euroopas ja mujal soovivad arutleda nii poliitika- ja rahvusvaheliste suhete kui ka spordi-, religiooni-, soorollide ja meediaeksperdid. Et teadlaste mõtted ja ettepanekud ka tavaelus midagi muudaksid, on aruteludesse kaasatud ka poliitikud.

Arutlusringidele järgneb asjatundjate ümarlaud, kus võtavad sõna Miguel Vázquez Liñán Sevilla ülikoolist, Anna-Cara Keim Londoni ülikooli kolledžist, Mariya Zubrytska Ivan Franko nimelisest Lvivi rahvusülikoolist, Andrey Makarychev Tartu ülikoolist ja Mukhtar Hajizada Khazari ülikoolist Aserbaidžaanis. Ümarlauda juhib Stefano Braghiroli.

«Loodame konverentsi abil paremini mõista, milliste konkreetsete ohtudega seisab Ida-Euroopa Ukraina kriisi tõttu silmitsi, mis ähvardab selle piirkonna rahu, turvalisust, demokraatiat ja majandust. Tahame tuvastada ja hinnata võimalikke tulevikusündmusi,» rääkis Braghiroli.

Kuigi konverents keskendub eelkõige Ukraina kriisile ja selle tagajärgedele Euroopas, on teretulnud ka asjakohased võrdlused teiste sarnaste probleemide ja piirkondadega.

Konverentsi korraldavad Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskus CEURUS koostöös Londoni ülikooli kolledži slaavi ja Ida-Euroopa õpingute instituudi projektiga «Platform Ukraine».