Sõbrakuul mõeldakse tavalisest rohkem inimsuhetele ja kõigele, mis nendega seondub. Ütlust «Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes sina oled» on ilmselt paljud kuulnud. Kuivõrd see aga kehtib praeguses maailmas ja kuidas sa üldse tead, kes su sõbrad tegelikult on?

Mulle tundub, et sotsiaalmeedia pealetung on sõpruse mõiste laialivalguvaks muutnud. Sõbraloendisse satuvad tihti ka inimesed, kellega mõnel peol korraks rääkima on satutud. Olen saanud sõbrakutseid isegi inimestelt, kellega ma kunagi kokku puutunud pole, aga kes arvavad, et kuna meil on x ühist tuttavat või mu profiil on lihtsalt huvitav, võiksime ka meie sõbrad olla.

Mis loom see «sõber» aga siis on? Kas järjekordne trofee Facebooki seinal, kes suurendab virtuaalsete sõprade arvu, või ikkagi keegi oluline, kelle kohta tead tõepoolest rohkem kui vaid eesnime ja seda, kus tuttavaks saite?

Võib-olla olen vanamoeline, aga mina teen endiselt sõpradel ja tuttavatel vahet. Virtuaalselt võin olla seotud sadade inimestega, sõpradeks julgen kindlalt nimetada aga väga väheseid.

Seejuures ei pea sõber olema tingimata igal ajal kättesaadav, sest igaühel on oma elu, mida elada. Väga head sõbrad võivad olla ka inimesed, keda lahutavad tuhanded kilomeetrid ja kes näevad teineteist näost näkku ehk mitme aasta tagant.

Minu jaoks on tähtsad eelkõige usaldus ja vastastikune austus. Teadmine, et kui sõbrale midagi isiklikku räägin, jääb see meie vahele või et ta ei naera mind välja. Ja kindel usk, et kui tema mulle midagi sarnast usaldab, siis vastan talle kindlasti samaga.

Kahjuks olen ülikooliaastate jooksul näinud ja kogenud olukordi, kus end sõpradeks kutsuvad inimesed üksteisega hoopis teistmoodi käituvad. Seltskonnas käitutakse üksteisega hoolimatult, sõpru naeruvääristatakse teiste ees või jäetakse näiteks purjus peaga üksi võõrasse kohta tukkuma, et ise mujal edasi «pidu panna». Ebameeldivuste vältimine tundub paljude jaoks olevat kahjuks tähtsam kui ausus ja usaldus – sellest on kahju.

Ehk tuleks see vana ütlus teistpidi keerata? Sõprade järgi hindamise asemel peaks äkki inimene ise neile eeskuju olema? Kusagilt peab ju alustama. Kui me kõik mõtleksime sellele, kuidas olla hea sõber, ehk siis saaksime olla kindlad, et ka inimesed meie ümber vastavad samaga?

Väärtustage oma sõpru, austage ja usaldage neid! Ja seda mitte ainult veebruarikuus sõbrapäeval, vaid aasta ringi.